Uksed on avatud. Need uksed, mille üle nii kaua ja tuliselt vaieldi ning kogu jõuga kahele poole kangutati: ei, nad ei avane ei 1. septembril ega mitte kunagi; jah, nad avanevad…

Blond naine istub üksinda klassiruumis. Nagu mõtleks millegi üle. Või tunneks muret tundmatu tuleviku ees.

“Jevgenia Sizova,” tutvustab ta ennast, “inglise keele õpetaja”. Õpetaja Sizova tuli Merikülla lastele tarkust jagama Narvast, kus ta on õpetajaametit pidanud 13 aastat. Siin on ta seitsmenda klassi juhataja ja õpetab maailmakeelt kogu Meriküla kooli kolmandale kooliastmele.

Meeleoludest ja vastuoludest, mis siin Merikülas enne õppehoone avamist valitsesid, oli kuulda isegi piirilinnas, vähemalt sealsete õpetajate hulgas.

Ainuke tõrvatilk meepotis: kooli viiv kergliiklustee rajamine on pooleli. Harku vallavalitsusest kinnitati, et taotlus esitati Maanteeametile küll õigeaegselt, aga kooskõlastamine võttis oodatust kauem aega. 

“Kartsin tulla küll,” kõneleb õpetaja Sizova ladusas eesti keeles. Sest see tulemine oli tema jaoks ikka suur väljakutse – jätta koduseks saanud Narva, tuttav kool, kolleegid, sõbrad… Nüüd, mõnikümmend minutit enne pidulikku aktust istub ta üksinda klassiruumis ja ootab kätte jõudnud tulevikku.

Võimalusterohkeim kool Eestis?

Koridoriuks õpetaja Sizova selja taga on avali. Ja sealt kostub saginat. Tegelikult on kogu kool saginat täis. Kellelegi pole keelatud ühtegi ruumi piiluda ega sissegi astuda. Kõik uksed on valla.

Poisid, tõenäoliselt tulevased ehitusmeistrid, uurivad käsitöö- ehk peenemalt öeldes tehnoloogiaklassi pinke ja seadmeid; tüdrukud koos emadega on uudistamas kodundusklassi avarate tööpindade ja erinevate seadmete võimalusi.

Avastatakse ka sportimisvõimalusi nii Eesti parima põrandaga korvpallisaalis, kui ka paljude trenažööridega jõusaalis, aga ka väiksemates saalides, kus saab harrastada näiteks võitluskunste. Füüsika- ja keemiaklasski on ajakohased – ehitatud on lisaventilatsioon ka kõige keerulisemateks laboratoorseteks katseteks. Kõik on uus puhas ja avar, õppetööks ja sportimiseks, aga ka vaba aja veetmiseks nagu loodud.

Pere nagu riigikogu

Puhkenurgas ongi kolm noormeest pehmetel tumbadel mõnusad puhkeasendid sisse võtnud. Tunnistavad, et nemad õppisid enne Vääna-Jõesuu põhikoolis, siin on kõik aga: “Palju suurem, uhkem ja ägedam. Ja sõpru saab siin ka kindlasti palju rohkem olema.”

Kooliga esmatutvuse aeg saab läbi. Algab avaaktus, lapsed kogunevad klasside kaupa kooliesisele avarale väljakule.

“Täna on eriline päev,” alustab Tabasalu Gümnaasiumi direktor Martin Öövel. “Ja mitte ainult selle pärast, et me avame siin Merikülas uue õppehoone. Tänase päeva teeb eriliseks see, et saate jälle kohtuda üksteise ja oma õpetajatega. Digimaailmas, kus me elasime märtsist alates, võis vahendada küll teadmisi, aga mitte suhtlemisrõõmu silmast-silma sõprade-klassikaaslastega.

Täna on meid siin koos täpselt sama palju nagu Toompeal riigikogulasi – 101, 85 õpilast ja 16 õpetajat. Aga meie – hoidkem rohkem ühte,” soovis direktor lõpetuseks. Siis astus laste ette senine Tabasalu Ühisgümnaasiumi, nüüdne Meriküla õppehoone õppejuht, meisterõpetaja kvalifikatsiooniga Alo Särg.

Meisterõpetaja, Meriküla kooli õppejuht Alo Särg avaaktusel kõnelemas. 

“Mina hakkan kõiki õpetama neli korda nädalas. Olen õpetaja, kellega te hakkate kohtuma kõige-kõige rohkem. Te olete nagu minu lapsed,” kõneles meisterõpetaja, kes hakkab lastega kohtuma loodusainete ja ajaloo tundides.

“Kas te tahate olla minu lapsed?” küsis meisterõpetaja.

Päikeselisel platsil valitses vaikus. Isegi kajakad ei hüüdnud enam.

“Me oleme uue sünni alguses. Riigikaitsjatele kuulunud spordi- ja õppehoone on valla ja ehitajate abiga ümber kehastunud igati moodsaks koolihooneks. Nüüd peame meie andma talle sisu. Kindlasti õnnestub meil nii mõnigi algatus, millest saab selle kooli traditsioon. Ei ole nii, et olete teie, õpilased, ja oleme meie, õpetajad. Õppimine on koostöö. Me oleme üks pere,” lõpetas õppejuht Alo Särg.
Siis mindi klassidesse. Ja mitte enam ainult uudistama.

Martin Öövel. Fotod Ülo Russak 

Intervjuu

HE küsimustele vastab Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel

Kas teie koolijuhina uskusite – arvestades seda kirgede möllu Meriküla koolihoone ümber –, et siin 1. septembril ikkagi avaaktus toimub?

Koolijuhina püüan ma sekkuda protsessidesse, mida saan mõjutada ja mis on minu pädevuses. See on ennekõike hea õpikeskkonna tagamine koolis. Ma ei usu, et kooli juhtkonnaga oleks meil mõistlik olnud siseneda sellesse – nagu teie, ajakirjanik äsja ütlesite – “võitlusse” poolt valima. Koolipidaja ehk valla arengukavas oli ette nähtud Meriküla õppehoone avamine ja nii see on läinud.

Mis suhe on Tabasalu Ühisgümnaasiumil ja Meriküla koolil?

Tabasalu Ühisgümnaasium on suur ja arenev kool, mille üks õppehooneist asub Merikülas, kus õpivad kolmanda kooliastme ehk 7. kuni 9. klassi õpilased.

Kas õpetamine kahes koolihoones, kahes erinevas asumis, Tabasalus ja Merikülas, koolikoraldust keerulisemaks ei muuda.

Vastupidi. Kui Meriküla õppehoone jäänuks avamata, tulnuks Tabasalus õppetöö korraldada kahes vahetuses. See oleks kõigile – õpetajatele, õpilastele, lastevanematele, huviringi juhtidele – tunduvalt keerulisemaks osutunud kui õppetöö korraldamine Meriküla õppehoones.