„Ootame oma käsitööd tutvustama ja müüma 240 erinevat tegijat, olgu nad siis meistrid või õpipoisid ametikoolidest, külastajaid loodame laadale tulevat vähemalt 15 000.“

Sellesse lausesse mahuvad Mardilaat 2023 kõige olulisemad numbrid. Nii suureks on kasvanud meie käsitöö ja käsitöömeistrite tippsündmus, igasügisene mardilaat. Peale numbrite iseloomustab mardilaata palju muudki – töötoad, rahvuslikud toidud, muusika…

Algas aga kõik 27 aastat tagasi. Siis toimus Tallinna laululava siseruumides esimene laat. Tänane Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liina Veskimägi-Iliste, kes oli juba esimese laada korraldustoimkonnas, meenutab, et laululava esimesel korrusel olid käsitöömeistrid oma toodanguga, ka teisele korrusele jagus käsitööd, seal olid ka söögikohad. Kolmandal korrusel olid põhiliselt töötoad.

Tallinna Eesti Maja käis kohvikut tegemas, pannkooke küpsetas korraldustoimkond ise. Arvuteid ei olnud, kõik näituseplaanid joonistati käsitsi, osalejad registreeriti telefonitsi. Aga kõik sai tehtud.

Mardilaada peakorraldaja, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liina Veskimägi-Iliste. Foto Katrin Rao 

„Kui avamise tund kätte jõudis, oli kogu meie toimkond ninadega vastu laululava merepoolseid aknaid – kas inimesed ikka tulevad, kas nad leiavad meid üles,“ mäletab Liina Veskimägi-Iliste esimest näitusepäeva. Inimesed leidsid näituse üles! „Nii kui merepoolsed väravad lahti lükati, nii hakkasid külastajad nagu rongkäigus mere poolt laululava poole marssima. Ohkasime õnnest!“ meenutab korraldaja.

Koliti Saku Suurhalli

Kümme aastat korraldati laata laululava ruumides. Siis oli selge – vaja on suuremat pinda. „Eks käsitöö on teatud mõttes ikkagi nišitoode. Aga aastatega on nii tegijate kui ka huviliste arv kasvanud,“ teab Liina Veskimägi-Iliste. Tõusule aitab kaasa ka Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit erinevates paikades käsitööd tutvustades. „Sellel aastal käisime Ruhnu saarel,“ räägib Liina Veskimägi-Iliste. Ja nüüd on väike Ruhnu saar oma esindusega laadal.

Nii, kui merepoolsed väravad lahti lükati, nii hakkasid külastajad nagu rongkäigus mere poolt laululava poole marssima.

Piiritagused käsitöömeistrid, kes ka tahtnud nii suurele üritusele tulla, pole nõusolekut saanud. „Jäägu mardilaat ikkagi puhtalt Eesti enda käsitöömeistrite peoks,“ käib Liina Veskimägi-Iliste välja korraldajate nägemuse. Küll ootab endine Saku Suurhall, nüüdne Unibet Arena külastajaid välismaalt. Turismigrupid käsitööhuvilistega on tulema Soomest, Lätist, Rootsist. Sel aastal ka Norrast.

Peakülaline Hiiumaa

„Meie eesmärk on ikka olnud, et erinevad käsitöö tegijad oleksid väljas. Soovime tutvustada meie parimaid meistreid, aga ka koole, kus käsitööd õpetatakse. Geograafiliselt tahame, et terve Eestimaa oleks kaetud, et tuldaks kõige erinevamatest paikkondadest,“ kõneleb ürituse peakorraldaja. Sel aastal on esimest korda esindatud Ida-Viru kutsekool, kus käsitööd õpetatakse.

Harjumaa käsitöömeistrid Roland Burk (vasakul) ja Urmas Veersalu mardilaadal oma toodangut tutvustamas ja pakkumas. Fotod Sandra Urvak 

Igal aastal on laadal olnud ka peakülaline. Mardilaat 2023 peakülaliseks on Hiiumaa. „Kui öelda „Hiiumaa käsitöö“, meenub mulle kohe hiiu pits ja kannel. Tegelikult on nende käsitöökultuur palju laiem,“ teab käsitööliidu juht. Nüüd siis näitavad hiidlased oma oskuste ja pärandi mitmekesisust. Töötubades saab õppida tuulelippude valmistamist, tekkide tegemist, räägitakse rahvarõivastest. Ka laupäevane kultuuriprogramm on peamiselt hiidlaste vedada. Esineb ka Hiiumaa tuntuim duo, vennad Helmid. Programmi on kokku pannud Hiiumaa muuseum koos käsitööseltsi ja -meistritega.

„Laada üks põnevamaid ettevõtmisi on kindlasti käsitöö-öö, mis toimub reedel, algusega kell 18. Siis tulevad laadale ehtsamatest ehtsamad mardisandid, toimub rahvarõivaste esitlus. Ja käsitöömeistrid tutvustavad omavalmistatud rõivaid,“ räägib korraldaja.

Keda aga huvitab puutöö, sel tasub laadal külastada puutöömeister Meelis Kihulase etteastet – meister tutvustab rahvuslikke toole, mis on valmistatud erinevates paikkondades. Sel aastal on uue ettevõtmisena kavas tööriistade teritamiskunsti õpetamine. Õpetajaks on meister, kel kaasas nii teritusvahendid kui ka riistad, mida üheskoos teritama hakatakse. Endiselt on üleval ka kangaspuud ja nende taga oskajad inimesed, kes oma kunsti jagavad. Alati on laada ajal kootud vaibad ka välja pandud, nii et terve saal on palistatud kenade käsitöövaipadega.

„Arvan, et just sellise arvukad õpitoad koos seal tegutsevate meistritega teevadki mardilaadast selle, mis ta on – tõeline rahvuslik suursündmus,“ usub ürituse peakorraldaja Liina Veskimägi-Iliste.