Kui Eesti lasteaiaõpetajatel on tavaliselt neljas, viies, kuues või seitsmes tase, siis Harku vallas Tibutare lasteaias töötav 53-aastane Anna Sõõrd on jõudnud kaheksanda ehk meisterõpetaja tasemeni.
Anna lõpetas 1989. aastal Tallinna pedagoogilise instituudi kehalise kasvatuse erialal. Esialgu töötas ta Aravate keskkoolis, siis Paide 1. keskkoolis. 2008. aastal tuli naine tööle Tabasalu lasteaeda Tibutare.
“Kuna meil sai maja Harku järve lähedal valmis, siis hakkasin vaatama sellise pilguga, kas oleks siin lähedal mõnda töökohta, et ei peaks linnaliikluses ringi trügima. Tabasalu ühisgümnaasiumis ei olnud vaba kehalise kasvatuse õpetaja kohta, aga Tibutare lasteaias oli,” meenutab naine.
“Mul oli küll olemas õigus õpetada 1. kuni 12. klassini, aga nii väikestega ei olnud ma varem üldse tegelenud. Tibutare direktor Lea Treiberg ütles, et ei ole probleemi,saadame kohe koolitusele,” muigab Anna.
Naine täiendas ennast Tallinna ülikoolis. “Kui kooliõpetajana on asjad rohkem raamides, sa täpselt tead, kuhu ja kuidas sa pead välja jõudma, siis lasteaias on ka üldteada, kuhu sa pead välja jõudma, aga need teed ja viisid on palju loovamad, põnevamad ja toredamad,” arvab ta.
Tibutare lasteaias on praegu kaheksa rühma, kus käib kokku 176 last. Nendega tegeleb 36 töötajat.
Annal on liikumisõpetajana iga rühmaga kaks tundi nädalas, mille pikkus ulatub 20 minutist 45 minutini. “Lisaks tundidele võtsin ma kolm eri suunda. Need on võimlemine, pallimängud ja üldfüüsiline tegevus, kus ma tegelen lastega väiksemates gruppides,” räägib ta.
“Minu tund on hästi tihe, sest laste tähelepanu hajub seda kiiremini, mida nooremad nad on. Alguses on väike sissejuhatus, jooks. Kasutan palju muusikat, et oleks mõnusam, emotsionaalsem. Siis on tunni teema. Näiteks praegu meil on Põhjamaa ja Põhjamaa loomad. Liigume põhjapõtrade ja hüljestena, teeme erinevaid liikumismänge sinna juurde,” selgitab Anna.
Lasteaia kõrvalt on ta tegelenud Tallinna ülikooli üliõpilastega, teinud koostööd Eesti Olümpiakomiteega ja Ühendusega Sport Kõigile. “Need on kõik need väljundid, mille jaoks mul üldhariduskoolis ei jäänud aega, aga lasteaiatöö kõrvalt ma saan sellega tegeleda,” arvab Anna.
Lasteaiaõpetajate tasemest rääkides selgub, et tasemeid 1-3 polegi olemas, nii nagu osal hotellidel puudub 13. korrus.
Neljandale ja viiendale tasemele vastavad keskharidusega õpetaja abid ja assistendid, kes alles õpivad oma ametit. Kuuenda taseme saavad kohe need, kes tulevad ülikooli lõpetamise järel bakalaureusekraadiga lasteaeda tööle.
Seitsmenda taseme väljastab Tallinna ülikool koos magistrikraadiga, aga seda saab taotleda ka bakalaureusekraadiga lasteaia töötaja, kui tema oskused vastavad kindlale kutsetasemele. Seitsmes tase jaguneb õigupoolest kaheks – õpetajaks ja vanemõpetajaks. Vanemõpetajaks saamine eeldab, et lisaks õpitegevusele toetab asjaosaline õpetajate ja organisatsiooni arengut ning arendab metoodikat oma organisatsioonis.
Kaheksanda ehk meisterõpetaja tasemeni on Eestis küündinud üksikud lasteaiaõpetajad. Harku vallas on neid kaks –Tibutare lasteaias Anna Sõõrd ja Rannamõisa lasteaias Elin Ots, kes lisaks peab muusikaõpetaja ametit Tabasalu ühisgümnaasiumis.
Kuidas kaheksanda taseme tegemine välja nägi? “Teate, see oli keerulisem kui lõputöö kirjutamine. Ma analüüsisin ja reflekteerisin oma tööd aasta otsa. Enne seda koostasin umbes pool aastat e-portfooliot. See oli arendav protsess,” meenutab Anna.
Kaheksanda taseme tarbeks tuli kirjutada 65 lehekülge õpetaja eneseanalüüsi, lisaks veel sama palju lisasid. “Enne kui ma astusin komisjoni ette, esitati lisaküsimused. Tuli täiendada, lisamaterjale saata,” räägib naine.
Annat ei juhendanud konkreetselt mitte keegi. Komisjoni, mis tema töö heaks kiitis, kuulusid Õpetajate Liidu esindajad, kes on vajaliku väljaõppe saanud tegevõpetajad.
28. novembril 2018 sai Anna Sõõrd lõpuks kaheksanda taseme ehk meisterõpetaja kutsetunnistuse. Kas seda on reaalselt vaja ka?
“Teate, mul mees esitas samasuguse küsimuse – kas sa oled nüüd nüüd parem õpetaja, kui sa enne olid?” naerab Anna.
“Ma ei usu, et ma olen nüüd teistmoodi õpetaja, aga paljudele asjadele vaatan küll teise pilguga. Ma suudan ja oskan paremini analüüsida ja näha laiemat perspektiivi, millesse ma ennem väga ei süvenenud,” arvab ta.
