Anija vallas Pillapalu metsades harvesteriga lageraiet tegev Tarmo Ots (35) naudib oma ametit. Kui tal esmaspäeva hommikul kella kümne paiku kätt surun, on mehel pool tööpäeva juba seljataga, sest ta alustas varahommikul kell neli.

Harvester John Deere 12/70 neelab tunnis 16-18 liitrit kütust. Kui masinaga 24 tundi järjest lageraiet teha, on hektar maad puhas ja 250 tihumeetrit korraliku männipalki raiesmikul äravedamist ootamas.

Harvendusraie puhul saadakse puitu mõnevõrra vähem – ööpäeva kohta sadakond tihumeetrit.

Et inimvõimetel on siiski piirid, töötatakse harvesteriga 12-tunnistes vahetustes. Päevane vahetus algab hommikul kell 4 ja lõppeb pärastlõunal kell 16. Sellele järgneb öine vahetus.

Tavaliselt tehakse harvesteriga jutti kas kuus päevast või kuus öist vahetust, millele järgneb kolm vaba ööpäeva. Nõnda tuleb harvesteri kohta kolm metsameest, kellest üks parasjagu töötab masinal, teine magab metsa veerel gaasiküttega järelhaagises ja kolmas on kodus naise-laste juures.

Lumega tullakse toime

Luua metsanduskooli lõpetanud Tarmo Ots on Pillapalus metsa lõiganud eelmise aasta novembrist. Aarman Puidu palgal olev mees teeb tööd Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) tellimusel. Objektil jagab Otsale käsud kätte Tarmo Tamm (41), kes nimetab end RMK kirderegiooni praakeriks.

Aastavahetus tuli Pillapalus krõbeda külmaga. “See on metsamehele ainult hea,” räägib Tamm. “Oleks hea, kui ilma lumeta oleks mõni nädal külma kuni -15 kraadi. Siis külmuks pinnas hästi ära.”

Krõbedale külmale järgnesid Pillapalus suured sajud, mis on maa katnud poolemeetrise lumevaibaga. “See paks lumi nüüd on omaette segav faktor, aga saab hakkama,” arvab Tamm.

Tamme Nissan surub end esimese käigu ja kõigi nelja ratta jõul läbi lummetuisanud metsatee, abiks GPS, mis näitab marsruuti harvesterini, millel töötab Ots. GPS-i kasutab ka harvester, et lageraieks või harvendusraieks määratud alade piiridest täpselt kinni pidada.

Lumerohke talv tähendab ühtlasi seda, et kui masin puu oma haardesse võtab, peab pisut ootama, et “lumesadu” vaibuks. Raputamisega nimelt langevad puudelt kohevad lumemütsid.

Pakane harvesteri ei peata. “Isegi -28ga töötab,” kiidab Ots.

Masin tuleb korras hoida

600 000 eurot maksnud harvesteril John Deere 12/70 läheb metsatöödel kolmas hooaeg. “Kui temaga 24 tundi järjest tööd teha, siis ta ammendab ennast juba kolme aastaga. Siis tuleb töötunde nii palju, et ta hakkab lagunema,” selgitab Ots.

Harvesteri ongi parandatud. “Näiteks eile saime siin kahte voolikut vahetada,” räägib Ots. Voolikuid võib kahjustada puunott, mis satub voolikute vahele ja hakkab neid venitama.

Remondipaus võib venida mitme päeva peale. “Kui on tõsisem rike, kus varuosa vaja tellida, siis juhtub ka, et masin võib seista pikemalt. Kõik oleneb sellest, kui kiiresti varuosa on võimalik saada,” täpsustab Ots.

Peamiseks masinate parandamise ajaks on siiski n-ö linnurahu aeg 15. aprillist kuni 15. juunini, kui RMK metsades tööd teha ei tohi. “Nädal aega remondime. Masin korda ja jälle uueks hooajaks valmis,” räägib Ots.

Linnurahu on ühtlasi metsatööst puhkamise aeg, kui pole just soovi kusagil erametsas rabeleda.

Eesti metsadest 70 protsenti on riigimetsad, ülejäänud 30 protsenti kuulub eraomanikele.

Üle miljoni kilomeetri

Masinat, mis kogub palgid kokku ja tõstab veokile, nimetatakse forvarderiks. Pillapalu puidu sihtkohaks on Aegviidu ja Imavere saekaatrid.

Scaniaga palke Imaverre vedav Mihkel Jürjens (52) ütleb oma koorma kaaluks 29 tihumeetrit. “No tuleb sättida, et nad plehku ei paneks. Kuni 45 minutit läheb,” lisab ta koorma pealelaadimise kohta.

Pillapalust Imaverre loetakse üle saja kilomeetri. “Teeolud on kehvad. Kolm-neli koormat päevas, rohkem ei jõua,” kurdab Jürjens.

Scania kohta räägib mees järgmist: “Ta on uunikum juba, 2005. aasta masin. Remondid on vaikselt tehtud. Üle miljoni kilomeetri olen temaga sõitnud.”

“See on riigimets ja riigile tuleb tööd teha,” võtab Jürjens lühidalt kokku oma elufilosoofia.

Karm töö, korralik palk

Palganumbrist rääkides on metsamehed esialgu kidakeelsed. “Nii palju, et ära elab,” puikleb Ots ja lisab siis: “Kõik oleneb ju inimesest. Sa võid siin teenida kuus ka näiteks neli-viis tuhat.”

Sugugi mitte kõik ei pea 12-tunnistele vahetustele vastu, eriti siis, kui need on öösel ja tehisvalgustusega. Muuhulgas närib hinge üksildus, sest öise vahetuse ajal pole harvesteriga puid langetava ja laasiva mehe läheduses hingelistki.

Nõnda on Otsa kursuse kahekümnest noorest oma eriala peale jäänud vaid viis.

“Noored näevad dollarimärke silme ees,” ütleb Ots ja rõhutab: “Kutsumust peab olema.”