Mehe tervis on tema enda kätes (0)
Article title
Enamik meestest on kimpus liiga suure kehakaaluga. Foto Diana Polekhina

2020. aastal Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust selgus, et 40–49 aastaste meeste vanusegrupist hindas 53,8% meestest oma tervist heaks või üsna heaks.

Käesoleva aasta juunis avaldatud TAI ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöös läbi viidud uuringust saadi aga teada, et sellest vanusegrupist 72% mehi oli ülekaalulised, kellest 27% rasvunud. Vaid 28 % selle vanusegrupi mehi olid normkaalus.

Uuringus osalenutel oli normist kõrgem kolesteroolitase 73%-l ja kõrge vererõhk 55%-l. Võimalik eesnäärmehaigus esines igal kuuendal ning kahjuks on Eesti eesnäärmevähi esinemissageduse poolest Euroopas esirinnas.

Dr. Margus Punab tõi „Terviklik lähenemine meeste tervisele“ seminaril välja antud uuringu statistika, mis näitas, et Eesti meeste oodatav eluiga oli Eesti Statistikaameti andmetel 2021. aastal 72,8 aastat, mis on 8,6 aasta võrra lühem kui Eesti naistel (81,4 aastat).

Regulaarne tervisekontroll päästab elusid. Foto CDC 

Meeste terviseprobleemidest moodustavad suurema osa mittenakkuslikud haigused, neist suurima osa hõlmavad südame- ja veresoonkonna haigused ning pahaloomulised kasvajad. Neile järgnevad vigastused ning sõltuvusainete tarvitamine. Tähelepanuväärne on ka vaimse tervise probleemidest tuleneva tervisekaotuse osa.

Millest on terviseprobleemid tingitud?

Uuringu järgi oli veerand 16–64-aastastest meestest igapäevasuitsetajad ning tarvitasid ka alkoholi sagedamini kui kord nädalas. Alkoholi tarvitamist tervist kahjustaval määral (kokkuleppeliselt >140g absoluutalkoholi nädalas) esines seejuures ligi viiendikul meestest. Uimastite tarvitamine on sage eelkõige nooremaealistel meestel, 30 päeva jooksul oli uimasteid tarvitanud 23% 16–24-aastastest.

Tervisele ei mõelda tihti enne, kui tõsine tervisehäda arsti juurde mineku möödapääsmatuks muudab.

„Teine suurem käitumuslike tegurite komplekt seostub TAI vanemteaduri Rainer Reile sõnul kehalise aktiivsuse, toitumise ja ülekaaluga.

Normaalkaalus oli vaid 36% meestest. Kehakaal kipub kasvama koos vanusega: pikkust ja kaalu arvestades oli 25–44-aastastel meestel keskmiselt seitse lisakilo, 45–54-aastaselt 10 ja 55–64-aastastel juba 14 lisakilo. 2020. a oli 16–64-aastastest meestest rasvunuid kokku 23%, kuid nt 55–64-aastaste rühmas peaaegu 40%,“ toob TAI avalike suhete juht Valdo Jahilo välja.

TAI avalike suhete juht Valdo Jahilo. Foto TAI erakogu 

Kehakaal ja kehaline aktiivsus on sageli seotud. Meeste kehaline aktiivsus tervikuna on pigem madal, sest kolmandik meestest liigub päevas vähem kui 15 minutit ning 40% meeste igapäevatöö nõuab vaid vähest kehalist pingutust.

Abi otsitakse liiga hilja

Tervisele ei mõelda tihti enne, kui tõsine tervisehäda arsti juurde mineku möödapääsmatuks muudab. „Kuni 50. eluaastani kasutavad Eesti mehed tervishoiuteenuseid naistest vähem, kuid 50. ja 60. eluaasta vahel suurenevad meestele osutatavad tervishoiukulud oluliselt, kuna on tekkinud juba tõsised terviseprobleemid,“ selgitab Jahilo.

„Juhtub, et mehed lihtsalt ignoreerivad ohumärke ning panevad need mõne muu haiguse arvele. Ebatavaliste muutuste märkamine tervises võib aidata aga varem tabada ka südameinfarkti. Sõltumata töö iseloomust tuleks meestel käia regulaarselt töötervishoiukontrollis, kuid ka pöörduda perearsti poole, kes saab suunata vajadusel edasi meestearsti vastuvõtule,“ lisab ta.

Märgid, mis vajavad tähelepanu

• Füüsiline väsimus. Tugev väsimus võib olla märk südame vasaku vatsakese nõrkusest. See vastutab vere pumpamise eest südamest kehasse. Kui vasak vatsake ei pumpa piisavalt tugevalt, ei suuda süda keha vereringet töös hoida ja organeid värske verega täita. Selleks, et puudujääki kompenseerida, võtab keha verd lihastest ja saadab eluliselt olulisematesse elunditesse, nagu ajju. See teeb inimese aga väsinuks ka peale korralikku und, sest keha koed ei saa piisavalt hapnikurikast värsket verd.

Kolmandik meestest liigub päevas vähem kui 15 minutit. Foto Clique Images 

• Erektsiooniprobleemid. Erektsioon tekib siis, kui veri voolab peenisesse. Kui veresooned on kahjustatud, voolab veri halvemini ning erektsiooni tekkimine ja hoidmine on raskem. Kui veresooned allpool vööd on kahjustatud, on suur võimalus, et ka südame veresooned pole korras. Ühekordne erektsioonihäire ei ole tõsine probleem ja võib tulla väsimusest või stressist. Kui seda tuleb aga sageli ette, tuleks murele tähelepanu pöörata.

• Jala- või puusakrambid kõndides. Kramp või põletav tunne sääremarjades, mis liigub vaikselt mööda jalgu üles puusadeni võib olla märk perifeersete arterite haigusest, mis kitsendab veresooni ja vähendab verevoolu jäsemetesse, kõhtu ja pähe. Ebamugavustunne tuleb sellest, kui jalgadesse ei voola piisavalt verd. Arterite kitsenemine jäsemetes võib mõjutada ka südameartereid.

• Norskamine. Norskamine, õhupuudusest üles ärkamine või ka peale korralikku uneaega väsinud olemine võib viidata uneapnoele. Kui see jääb ravimata, võib see suurendada südameinfarkti riski. Hingamispeetus võib keha tõsiselt kahjustada, tõsta vererõhku, südamerütmi korrast ära ajada ja tõsta südamehaiguste riski.

Võimalik eesnäärmehaigus esines igal kuuendal uuringus osalenul. Eesti on eesnäärmevähi esinemissageduse poolest Euroopas esirinnas. Foto Giorgio Trivato 

• Ärevushäired. Paljud ärevuse sümptomid, nagu valu rinnus, õhupuudus ja südamepekslemine on samuti südameinfarkti märgid, eriti kui need esinevad tavaolukorras. Ärevus võib südant koormata, sest pinges olek paneb veresooned kitsenema ja kiirendab südamerütmi. Äkki tekkinud stress (nt tüli ülemusega) põhjustab südametöö kiirenemise ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid. Korduvad stressi episoodid võivad viia südameprobleemide tekkimiseni.

Toeta oma keha toidulisanditega

Erinevad vitamiinid, tsink, seleen ja veel mitmed ained on need, mida enamik Eesti inimestest peaks oma kehale juurde andma lisandite näol. Näiteks on tsink aine, mida leidub nii eesnäärmes kui ka spermas. Leitakse, et tsingi vähenemine rakkudes soodustab nende rakkude arenemist kasvajarakkudeks. Eesnäärmevähi puhul on märgatud tsingi sisalduse langemist eesnäärmes.

Seleen on samuti üks neist ainetest, mis mõjutab meeste viljakust. Keha toimimine sõltub suuresti seleenist, mis aitab kaasa immuunsüsteemi ja kilpnäärme normaalsele talitlusele, aidates samal ajal kaitsta meie rakke oksüdatiivse stressi eest. Selleks, et saada toidust piisavalt seleeni, on teadlased ja tervishoiuga tegelevad ametkonnad juba aastakümneid soovitanud menüüsse lisada rohkelt kala.

Suures hulgas seleeni sisaldavad ka Brasiilia pähklid, kuid samas peidavad nad endas ka rohkelt radioaktiivseid ühendeid. Mehed ja kiirgus on aga tihedamalt seotud, kui me igapäevaselt märkame, seega tasub seda võimalikult palju vähendada. Samuti ei tohiks hoida mobiiltelefoni keha vastas (põue- või püksitaskus), vaid eraldi kotis.

Kalad – eriti suuremad – sisaldavad raskemetalle, näiteks elavhõbedat, mis seonduvad seleeniga. Seleeni ja raskemetallide vahelise seondumisafiinsuse tõttu on kalades vähem vaba ja seondumata seleeni, et moodustada elutähtsaid selenoproteiine (seleenist sõltuvaid ensüüme), millel on palju olulisi bioloogilisi funktsioone. Seetõttu võite söödud kalast saada küll palju seleeni, kuid see on raskemetallidega seotud ja seetõttu ei anna see kehale oodatud tervisekasu.

Olemas on umbes 30 erinevat selenoproteiini, mis sõltuvad just vaba, seondumata seleeni olemasolust. Seleeni võtmine toidulisandina on mugav viis anda kehale piisavalt vaba seleeni.

Lahenda tervisemured õigeaegselt

„Kõige tähtsam on tervisemurele õigel ajal jälile saada,“ annab dr. Margus Punab nõu. Samuti tõi ta seminaril välja kava, mille järgi tuleks meeste tervisekontrolli teostada.

• Esimene läbivaatus teostatakse kohe sünnijärgselt, läbivaatuse teeb lastearst.

• Järgneb üldise arengu jälgimine esimesel eluaastal pere- või lastearsti poolt.

• Hilispuberteedi, 16–19 eluaasta paiku hinnatakse kehalist arengut ja hilisemaid terviseriske meestearsti poolt.

• 35–45 tuleks teostada esimene põhjalikum tervisekontroll pere- või meestearsti juures.

• 40. eluaasta paiku tuleks teostada eesnäärme kontroll, edasised külastused määrab uroloog, pere- või meestearst uuringute alusel 4–5 aastase vahega.

• Alates 50. eluaastast tuleb teostada regulaarset eesnäärme kontrolli 1–2–4 aasta tagant vastavalt leiule, millele järgneb kusemishäirete ravi vastavalt vajadusele. Kontrolli tuleks teostada samuti uroloogi, pere- või meestearsti juures.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.