Oleme üks väheseid liharestorane maailmas, kellel on ka kolmekäiguline veganmenüü. Aga meil käiakse einestamas ka ainult magustoitude või mereandide pärast. Ja eraldi on meil veel lastemenüü. Aga ennekõike on ikkagi kvaliteetliha see, mis külastaja meie restorani toob.

Nii kõneleb Gert Laasme, restorani Meat juhataja ja omanik. Kuigi meie jutuajamine toimub lõunalauas, mil 70-kohaline restoran on külalisi täis ja peremees peaks olema kõigiti rahul, kõlab Gert Laasme jutust ikkagi muretoon.

„Esimesel detsembril sai restoran viis aastat vanaks ja võiks öelda, et sisseelamisaeg on möödas, aga sellest viiest aastast vähemalt kaks tuleb ju arengus maha kanda, pidada pigem eksisteerimise eest võitlemise ajaks,“ meenutab restorani looja, omanik ja tegevjuht Gert kaht koroona-aastat.

Muidugi võib sellele vastu vaielda: alguses arvati asjatundjate hulgas, et ega see restoran üle aasta siin Rannamõisa maantee ääres Tallinna linna piirile jäävas Tiskre ärimajas küll vastu pea, ümberringi suured teetöödki käimas. Nüüd läheb restoranil aga juba kuues aasta, läheduses on nii mõnigi söögikoht uksed sulgenud, Meat on aga, vastupidi ennustustele, hoopis kasvamas.

Meati maailmavaade

„Meie restorani kontseptsioon on sama, mis alguses, kuigi sellega on praegusel ajal natuke raske,“ tõdeb Laasme. Meati kandev idee on kasutada liha kogu maailmast, eriti Lõuna-Ameerikast pärit kvaliteetliha ja valmistada siis parimast toorainest just see praad, mida tellija soovib. Olgu selleks siis veise sisefilee keskmises valmiduses või lamba tagakints kergelt üleküpsenuna.

„Minu enda lemmikroog on Brasiilia musta anguse (black angus) tõugu lihaveise sisefilee, küpsetatud meedium-miinusena (pooltoorelt),“ kiidab restoranipidaja hõrku, suus lausa sulavat liha. Ja kinnitab: ka restorani ettekandjad ja kokad on oma ala professionaalid, oskavad igale külastajale – ka lihaasjanduses võhikule – täpselt seletada, mille poolest üks liharoog erineb teisest. Kas mõistlikum on mõnd liharooga küpsetada meediumina või meedium-miinusena (poolküpselt või -toorelt). Külastaja peab teadma, et see punane vedelik, mis vähemküpsetatud lihal eristub, ei ole veri, vaid liha mahl, mis hästi tehtud lihale ongi omane.

Antrekoodist rääkides soovitab restoraniomanik lasta sel valmida meediumina või isegi ülespoole küpsetatuna, et rasv sulaks lihakiudude vahele.

Et tema ise ja kogu teenindav personal külastajale õigeid soovitusi jagada oskab, selles Gert ei kahtle. Muret teeb talle hoopis muu.

„Toormaterjali ehk parima liha hinnad maailmaturul on ettearvamatud, liha on aga börsikaup. Ja maailmaturul on liha hind kasvanud kaks korda. Sama võib öelda Eesti lihatootjate toodangu kohta,“ kõneleb Laasme. Restoranis tehakse aga menüü vähemalt pooleaastase arvestusega. Nii ei olegi Meatis hinnad oluliselt tõusnud, kuigi tooraine on oluliselt kallinenud. Et firma äristrateegia õige on, seda kinnitab ka restorani täituvus. Olgu tegu siis lõunaaja või õhtutundidega.

Põhjus jälle külastada

„Oleme üks väheseid liharestorane maailmas, kellel on ka kolmekäiguline veganmenüü. Aga meil käiakse einestamas ka ainult magustoitude või mereandide pärast. Ja eraldi on meil veel lastemenüü,“ kõneleb Gert, rõhutades eraldi mereandide rohkust toiduvalikus. „Kuna nimi on restoranil Meat (liha), siis on mõnele esimest korda restorani sattunule suureks üllatuseks, et meil nii avar valik mereande – kalad, homaarid, kaheksajalad, krabid – kõik menüüs olemas on.“

Populaarseim magustoit, mille pärast lastega pered isegi linnast kohale sõidavad, kannab Meati menüüs nime šokolaadi laavakook, ja mujal söögikohtades tuntakse seda nimega šokolaadi-fondant.

Meati üks firmaroog on musta anguse 24-karaadine kuldne steik. 

Kes tahab üllatada aga oma kaasat, või ka suuremat seltskonda, võib Meatis ette tellida roa, kus liha on kaetud 24-karaadiste kuldlehtedega.

„Lähimad restoranid, kes sellist firmarooga pakuvad, mida näiteks prouad oma kaasadele üllatusroana tellivad, asuvad Londonis või Dubais,“ teab Gert.

Restoranikülastajaile on üllatuseks seegi, et Meatil on oma kauplus, kus mitmesugused lihatooted ja mereannid pakituna müügil on.

„Maailmas on laialt levinud, et kogukonnal on oma butchery (lihunikuäri ingl k), kauplus, kuhu näiteks enne jaani- või muud tähtpäeva kas juba küpsetamiseks ette valmistatud lihale, mereandidele või muule kaubale tellimus esitatakse,“ teab selle kombe Meatiski juurutanud Gert. Kaupluses on müügil samad tooted, mis restoranis laual, ainult värskel kujul.

Ka saab peakokalt kaasa nõuande, milline kaste lisada näiteks madalal temperatuuril küpsetatud kaheksajalale või mis on parim searibidega.

Uus terrass uue menüüga

„Tegelikult hakkasime seda terrassi ette valmistama juba mitu aastat tagasi, ise võtsin mõõdud,“ naerab restoraniomanik, kinnitades, et üks õige omanik peabki vajadusel igat tööd tundma ja oskama. Terrassi ehitamise idee tekkis aga sellest, et tihti on küsitud neilt ka pulmade või muude ürituste korraldamise kohta just välistes tingimustes. „Nii otsustasime olemasolevale terrassile teisaldatava katuse ja klaasseinad teha. Aga nende eemaldamiseks piisab vaid nupuvajutusest,“ kinnitab peremees.

Restorani äsjavalminud avatav terrass on mõeldud ka talveaiana. Fotod Ülo Russak 

Terrassil on puupõranda asemel nüüd kivipõrand – nii ei murdu daamide kontsad ka tantsuhoos. Peale selle lisandus restoranile terrassiga 60 kohta. Ja et terrass on ka talvel roheline, siis võiks mõelda – see on nagu restoran talveaias.

„Sisekujunduse tegi hinnatud sisearhitekt Kristiina Kuus. Ja meie ühine mõte oligi selles, et kui mõni firma tahab oma jõulupidu just talveaias korraldada, siis me selle võimaluse ka pakume. Keset lumehangesid hubases roheluses,“ ütleb Laasme.

Et praegu on ees ootamas suvi, siis kinnitas restorani omanik äsja hoopis uue suvemenüü – rohkem värsket salatit koos kergelt grillitud liha või mereandidega. Ja uued magustoidud.