Kui seni on lahkunute matmiseks olnud valida peamiselt kirstumatuse ja tuhastamise vahel, siis nüüd on alternatiivsed matusevormid üha enam levima hakanud ning uudne puumatus võimaldab lähedase tuha koos puuistikuga matta kuhu iganes. See aga tekitab probleeme.

„Puu, põõsas, roositaim või muu püsik – nii, kuidas omaksed soovivad – on paigutatud biolagunevasse ümbrisesse, milles on lahkunu tuhk, istikule sobiv muld ja väetis. Seega koos põrmu muldasängitamisega istutatakse ühtlasi mulda ka puu. Ehk siis ühel ajal toimub nii kurb kui ka rõõmus sündmus.“

Nii reklaamib nn puumatuse populariseerinud matusebüroo Memoris 2017. aastast pakutavat teenust, mis on viimastel aastatel nii populaarsust kogunud kui ka probleeme tekitanud.

Memorise asutaja Tarko Tuisk on meedias selgitanud, et puumatus tähendab seda, kui inimesele väljastatakse alternatiivina tavaurnide asemel biolagunevast materjalist urn koos istikuga ja inimene saab selle kuskile istutada – kuhu on lubatud. Istutuspotis on mullapall ja tellija valikul noor puuistik: mänd, pihlakas, kask, tamm või elupuu. Puu kasvades ja juurestiku arenedes seguneb tuhk aja möödudes mullaga.

Tekitab probleeme

Oktoobri algul tõi probleemi avalikkuse ette ka Kanal2 saade „Kuuuurija“, kus rääkinud naisterahvas pidi peaaegu südamerabanduse saama, kui avastas oma kortermaja hoovist varalahkunud naabrite hauad. Naine, kes mõlemat inimest nende eluajal väga hästi tundis, ei suutnud uskuda, kuidas tänavu suvel teise ilma läinud ema ja poja lähedane nende säilmed kortermaja hoovi peale sõidutee äärde sai matta. Lähedane põhjendas seda aga kadunukese viimase sooviga.

„Ma ütlesin, et niimoodi ei saa teha ju, et selle jaoks on surnuaiad,“ rääkis naine telesaates. Kõik see toimus Kose vallas Harjumaal. Nüüdseks on kadunukesed ümber maetud, sest ametivõimud leidsid seadusepügalatest järge otsides, et rohkem kui ühe inimese matmine on juba surnuaia asutamine.

„Antud juhul oli tegemist mitme inimese säilmega ehk kalmistuseaduse kohaselt oli tegu kalmistu rajamisega. Sellel on omad protseduurid ja seal väga suurt veenmist vaja ei olnud. Inimesed on väga mõistlikud, nad ei tahtnud kehtiva õigusega vastuollu minna ja need isikud on tänaseks ümber maetud,“ ütles Kose vallavanem Raul Siem.

Vaja on leida tasakaal

See aga ei tee probleemi olematuks. Tuleb leida tasakaal omaste ja kinnistu omanike vahel, sealhulgas ka surnuaedade puhul, sest viimastesse ei tohi ajapikku kõrgeks kasvavaid puid istutada – enamasti on lubatud madalad leinavormid. Mitu kalmistut on teatanud, et nende juurde ei tohi puumatust tekitada, sest seaduse järgi tuleb matta vähemalt ühe meetri sügavusele.

Seetõttu on matusebüroo Memoris omandanud Rapla kalmistu uue osa kõrvale kahehektarise maatüki. Kui inimene lahkub igavikku ajal, mil istutada ei saa, hoiustab Memoris tuhka sobiva ajani. Pärast seda, kui matusebüroo on istiku puumatuse tarvis väljastanud, tuleks see maha panna paari päeva jooksul. Raplasse on tekkimas Eesti esimene mälestuspark, kuhu saab lahkunuid koos istik-urniga matta.

Puumatus tähendab seda, kui inimesele väljastatakse alternatiivina tavaurnide asemel biolagunevast materjalist urn koos istikuga ja inimene saab selle kuskile istutada – kuhu on lubatud.

5. oktoobril teatas Memoris Facebooki lehel, et Rapla mälestuspargi planeerimistööd on viimaks lõppenud ning kahest hektarist võsast on saanud ilus ja väärikas pargiala. „Täna tegime viimase murukülvi, et ikka oleks, mida oodata. Lisaks jäävad ka teerajad ootama pehmet multšikatet,“ kirjutas Memoris.

Arvestada tuleb teistega

Memoris pakub võimalust väljastada lahkunu tuhk biolagunevast materjalist istiku-urnina, millest hakkab kasvama uus elu – puu.

„Mis saab olla ilusam ideest, et eluring jätkub, lihtsalt teises vormis,“ on Memorise juht Tarko Tuisk öelnud, samas rõhutades, et puumatuse puhul tuleb küsida enne istutamist kalmistuhaldajalt selleks luba.

„Mida me oleme soovitanud, on lihtsalt, et Eestis istutada Eesti liike – puid, mis on harjunud meie kliima ja mullaga. Ja arvestada tuleb ka sellega, et kui soovitakse puu istutada kuskile oma kodu lähedale või enda kinnistule, siis mõelda, mis saab, kui näiteks otsustatakse kolida,“ kõneles Tuisk.

See on ka üks probleem, kui inimesed tahavad kadunukese tuha matta kortermaja kõrvale, aga ise seal ei ela või kolivad ära. Puumatus sõltub ka ilmast, sest talvel teatavasti puid istutada ei saa. Lihtsa puumatuse baashind on 549 eurot.

HEA TEADA

Puumatus võib seadusesse jõuda

Regionaal- ja põllumajandusministeerium plaanib uuendada kalmistuseadust, milles võidakse puudutada ka uusi matusevorme, nagu puumatused.

Ministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna õigusvaldkonna juht Martin Kulp sõnas ERR-ile, et praegu toimub probleemide väljaselgitamine.

„Hetkel oleme ettevalmistavas faasis. See tähendab, et korraga toimub nii seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamine kui ka ikka jätkuvalt praktiliste probleemide kaardistamine ja omavalitsustelt nende kohta uurimine. Eelnõu koostamise ja vajaduse ajaraami saamegi otsustada juba järgmisel aastal, kui meil on väljatöötamiskavatsusele laekunud tagasiside,“ rääkis Kulp.

Muudatustega soovitakse näiteks lahendada probleeme, mis puudutavad nii hauaplatsi kasutamist, andmekaitset, kalmistutele seatavaid tingimusi ja teisi parameetreid, näiteks matmissügavust. Ministeeriumi esindaja sõnul pole kindlasti plaanis reguleerida või kontrollida seda, kus inimesed oma urne hoiavad.

Üks uuema aja trendidest on puumatus, mille puhul lisatakse lahkunu tuhk puuistikusse.

„Ega puumatust seadus iseenesest kuidagi ei reguleeri ega ka keela seda. Küll aga on probleemiks see, et seadus ütleb väga rangelt ette, et urn tuleb matta vähemalt ühe meetri sügavusele ja kõik me teame, et ühe meetri sügavusele maetud puu väga idanema ei hakka,“ rääkis Kulp.

Omavalitsused on seni olnud veidi skeptilised, kuigi ka mitte otseselt trendi vastu. „Neil on mure, et mis saab sellest kalmistukujundusest, kui seda kõikjale nii-öelda lausaliselt lubada. Seega kuulame omavalitsused ära ja otsustame siis. Aga meie praegune mõte selles suunas on, et seda võiks lubada, aga anda õigus seda lubada omavalitsustele,“ kommenteeris Kulp.

Kalmistuseaduse väljatöötamiskavatsus loodetakse valmis saada selle aasta lõpus.

ERR / Harju Elu