Malevas käimine on noortele justkui traditsioon ja elustiil. Õpilasmalev SA pakub sellel suvel tööd kokku ligi tuhandele Tallinna koolinoorele. Malevasuvi veel kestab ja kaks rühma lõpetavad alles augusti teises pooles.

Jahe kevad ja suvine põud on sel aastal noortele töö leidmise protsessi keerulisemaks teinud, kuid kõik on siiski õnnestunud ja noored näivad olevat rahul. Suve jooksul on Tallinnas tegevuses kokku ligi 60 malevarühma, nendest 35 linnast väljas ja 25 linnas sees, ilma ööbimiseta. Kõige populaarsemad on linnasisesed rühmad, seda pigem seetõttu, et sinna saavad kandideerida noored alates 13. eluaastast.

Linnavälistesse rühmadesse saavad need noored, kes on saanud vähemalt 15-aastaseks. Noored valivad malevarühmi eelkõige asukoha järgi, eriti populaarsed on saarte rühmad. „Sel aastal oli meil üks rühm Hiiumaal ja kaks rühma Saaremaal. Lisaks vaadatakse ajavahemikku, millal malev toimub, et see ei kattuks teiste toredate suveplaanidega,“ räägib õpilasmalev SA juhataja Külli Tatter.

Uued kogemused läbi erinevate tööde

Kui vaadata üldpilti, siis noorte keskmine vanus jääb 15-aastaste juurde. „Rühmades on vanusepiirangud ja seetõttu on seal noored ka teatud vanuses. Linnasisestesse rüh madesse saame võtta noori alates 13. eluaastast. Linnast väljas sõltub vanus mingil määral ka tööandja soovidest. Meil oli sellel suvel ka üks EÜE (Eesti Üliõpilasteesinduse) rühm, kus on noored vanuses 19–26,“ selgitab Külli.

Malev pakub noortele väga erinevaid töid. Peamiselt tehakse heakorratöid ja korjatakse marju. Lisaks olid noored sellel aastal abiks Linnaruumifestivalil ja Rally Estonial, Circle K jaamades, sõidavad Wolti, panevad Rimi kauplustes toiduaineid välja, aitavad kliente Telia esindustes ja riidepoodides, korjavad lavendlit, õunu jne. Tööde loetelu on pikk ja põnev.

Tööde valik on muutunud aasta-aastalt laiemaks, et noorel jääks võimalus proovida erinevaid tegemisi. Samuti on tööandjad väga erinevad ja ka see rikastab noorte kogemust. Eesmärk on see, et esimene töökogemus oleks positiivne, aga samas õpetaks, et raha teenimiseks tuleb veidi ka vaeva näha.

Malev on elustiil, noored, kes malevas on käinud, tulevad ikka ja jälle tagasi, sest nad ei kujutaks suve selleta ette.

Omamoodi kogemus on ka see, et linnasisesed rühmad saavad kaasa lüüa riigikaitse programmis, kus osales sel aastal ligi 200 noort. Selle käigus lähevad noored reedel metsa ja tulevad sealt pühapäeval palju targemana välja. Neile õpetatakse erinevaid nippe metsas hakkamasaamiseks ja abi andmiseks. Noortega tegeleb kogu selle aja riigikaitse rügemendi väljaõpetatud meeskond.

Malevaelu – samm iseseisvumise suunas

Noored saavad malevast palju rohkem, kui nad ise endale teadvustavad. Kogu maleva vältel suheldakse pigem noore endaga, mitte lapsevanemaga, et õpetada oskust teha kokkuleppeid, võtta vastu otsuseid, näiteks osata suhelda telefoni või e-maili teel rühmajuhiga. Õpilasmalev SA tiim on tänulik vanematele, kes lasevad noorel ise koti pakkida ja seeläbi võimaldavad tal saada kogemuse, et kui ikka malevasse tulla ühe paari puhaste sokkidega, siis tuleb neid üsna tihti pesema hakata.

Maleva elutingimused on pigem lihtsad, tihti ööbitakse koolimajade põrandatel. Noored, kes on harjunud elama üksi toas, peavad nüüd hakkama saama lihtsamates tingimustes ja oskama teistega arvestada. Kogu maleva korraldus on iseseisvumise eesmärgile suunatud. „Me mõtleme väga põhjalikult läbi, miks noored midagi teevad ja mida nad sellest saavad. Nad ei tee lihtsalt neli või kuus tundi tööd. Nende töö peab olema juhendatud ja mõtestatud. Nad peavad selle töö käigus õppima seadma endale eesmärke, tulemusi analüüsima, õppima võtma vastutust, tegema koostööd jne,“ kõneleb Külli.

Malevasuve avamine. Foto Tiit Tamme 

Selleks on rühmas kaasas tööpäevikud, kuhu peale tööpäeva tehakse kogu rühmaga koos kokkuvõtteid, seatakse eesmärke jne. Koostööd tehakse töötukassa esindustega, kus käiakse noortega karjäärinõu saamas. Samamoodi on mõtestatud ka vaba aja tegevused. Nende käigus õpitakse erinevaid sotsiaalseid oskuseid. Kogu rühma vältel toimub noorte jaoks mitteformaalne õpe, mis on põimitud erinevatesse tegevustesse.

Kes malevas käinud, see jääbki käima

Malevas on Külli sõnul väga vahva, seal tuleb küll tööd teha, aga see on kõigile jõukohane ja koos rühmakaaslastega on töö tegemine nauditav. Malev on elustiil, noored, kes malevas on käinud, tulevad ikka ja jälle tagasi, sest nad ei kujutaks suve selleta ette. „Meie rühmajuhid on üliägedad ja oskavad kõiki märgata. Nende eesmärk on rühma ühtsustunde loomine,“ julgustab ta noori malevast osa võtma.

„See suvi oli küll keeruline ja pidime üheksale rühmale leidma uued tööandjad. Kevadine külm ja seejärel põud tegi meie pikaajalistele tööandjatele, kes tegelevad nt marjakasvatusega, liiga ja saak oli oodatust väiksem. Seega tuli noortele kiirelt uued tööandjad leida. See aga viis meid kokku imeliste inimestega, kellele meie malevlased said end tõestada ja uueks aastaks on nendega kokkulepped juba sõlmimisel,“ lisab ta.