Saue vald on otsustanud paigaldada Maidla veehoidlale ülevoolu lüüsitoru ning teha pinnase ja parklalaiendustöid. Esialgse hinnagu kohaselt läheb see maksma 9000 eurot.
Õigupoolest oli praegune veehoidla omal ajal küngas, millel paiknes Maidla mõisa tuulik. Küngas veeti minema kruusakarjäärina, mõisa peahoone hävis tulekahjus.
Kruusakarjääri alale rajas Ääsmäe sovhoos 1979. aastal Maidla veehoidla. Veesilmast on kujunenud populaarne ujumiskoht, mille randa ummistavad suvel autod.
Mida korrastatakse?
“Inimesed tulevad nii Sakust kui Kohila poolt. See on rahulik kant,” kiidab Saue valla teedespetsialist Indrek Brandmeister. Edule on aidanud kaasa eelmisel aastal ehitatud uued paadisillad ning üle-eelmisel aastal rajatud liivaala.
“Väga suuremahulisi rekonstrueerimistöid pole varem tehtud, sest on näha, et lüüsid on jäänud siia vanast ajast. Nüüd nad on kinni roostetanud ja ei tööta enam reguleerimise mõttes,” möönab Indrek.
Maidla veehoidlal on üks betoonist põhilüüs. Selle reguleerimislatt ei liigu nii, nagu vaja. “Kuna lüüs ei ole enam reguleeritav, siis liigvesi, mis suurvee ajal koguneb, jookseb üle tee ja hakkab teed kaasa tõmbama. Põhiliselt kevadeti on tee keskosa olnud vee all,” räägib Indrek.
Ka praeguste sulailmadega on näha, kuidas vesi Maidla veehoidlast lüüsi voolamise asemel endale läbi kruusatee uut sängi uuristab.
“Ega me ei plaani rajada klassikalist lüüsi, lihtsalt 20 sentimeetrit teepinnast madalamat ülevoolutoru, mis reguleeriks seda, kui veetase hakkab nii kõrgele tõusma, et ähvardab uputada või üle kallaste pressida,” selgitab vallaametnik.
Lisaks on plaanis eemaldada kalda piiril vanu kände ja murukamarat ning panna asemele liiva, et inimesed saaksid rannamõnusid nautida.
Praegu on liivaranna alaks 400 ruutmeetrit. Uus liivarand tuleks ca 80 meetrit pikk ja 10 lai. Kokku saaks 25 sentimeetri sügavuse liivakatte seega 800 ruutmeetrit. Selleks on vaja 200 kantmeetrit ehk ca 260 tonni liiva.
Ruumi vajavad ka autod
Praegu mahub Maidla veehoidla puhkeala juurde parkima 20 autot. Ümberkorraldustega parkimiskohtade arv kahekordistuks. “Ega sellise 350-ruutmeetrise parkla ehitus ka odav lõbu ei ole,” arvab Indrek. Parkla rajatakse killustikust ja kruusast.
Indreku sõnul on Maidla veehoidla supelrand suviste soojade ilmadega inimesi üsna täis. Tipp-päevadel ei ole autosid kuhugi panna. “Kuna inimestele meeldib siin käia, siis me soovimegi laiendada, parandada, et leida lahendus süvenevale autode parkimise probleemile,“ räägib teedespetsialist.
Indrek kalkuleerib, et ülevoolutoru paigaldamine, liivaala laiendamine ja täiendavate parklakohtade rajamine Maidla veehoidlale maksab kokku 9000 eurot.
Soovitud ümberkorralduste jaoks laekus Saue vallale kuus pakkumust, mille osas tehti valik 25. jaanuaril. “Tööd algavad siis, kui ilmad lubavad ning lõppevad aprilli lõpus 2017,” ütleb Indrek.
“Tegelikult jääb siia ka veel palju lisaruumi rannaala teha ning kadakate vahele näiteks disc golfi raja loomiseks. Selline ettepanek tehti valla Facebooki lehele. Siin on arendusruumi,” räägib mees.
2003. aastal asutati MTÜ Maidla Külaselts, millel tänaseks on 43 liiget. “Maidla külaselts mõtleb aktiivselt kaasa, kuidas seda atraktiivseks kohaks teha,” lisab Indrek.
TEAVE: Maidla veehoidla
• Paikneb Harjumaal Saue vallas.
• Rajati Ääsmäe sovhoosi poolt 1979. aastal.
• Veehoidla pindala on 3,8 hektarit.
• Keskmine sügavus 2,9 meetrit, suurim sügavus 3,6 meetrit.
• Kaldajoone pikkus 771 meetrit.
• Veehoidla mahutab 113 000 kuupmeetrit vett.
• Praegu on parkimisalal 20 kohta.
• Veehoidla supelrannas on kiiged, pingid ja riietumiskabiin.
• Veehoidla juures on Maidla küla.
• Kohale on nime andnud von Maydellide suguvõsale kuulunud mõis.