Keskkonnamuutused ja liikide arvukuse vähenemine on meid viinud olukorda, kus paljud korraldused ja eeskirjad on vaja tõsiselt üle vaadata ning vajadusel tuleb sisse viia ka muudatused.

Seetõttu on käimas maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade uuendamine, mis peavad olema valmis 2023. aasta maikuuks.

Kaitsealad, mis paljud on osaliselt Natura-alad ja mille pinnal toimunud tegevuse osas on ka Eesti riigile ettekirjutused juba tehtud, vajavad suuremat tähelepanu. Eesti Metsa Abiks SA (EMA) ettepanekud muudatuste läbiviimiseks lähtuvad kehtivast kaitsekorralduskava visioonist, mis on sõnastatud järgmiselt:

Pikaajaline 30 aasta eesmärk on maastikukaitseala loodusväärtuste säilimine. Linnas asuvad metsad ei tohi muutuda parkideks, vaid tuleb säilitada looduslikena. Metsades peab säilima kasvukohatüüpide mitmekesisus – liigniisked ja soostuvad alad vahelduvad parasniiskete ja kuivadega. Metsades on peale puurinde ka põõsa- ja puhmarinne. Linnustik on mitmekesine ja selles leidub ka haruldasi röövlinde. Maastikukaitseala on kõrge rekreatiivse väärtusega ja seal saavad aega veeta erinevate sihtgruppide esindajad (noored ja vanad, loodus- ja spordihuvilised).

Pinnase kaitsmine ja minimaalne raietegevus

Hetkel on terve Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala tsoneeritud ühe suure piiranguvööndi alana, kus näiteks kanakulli elupaikades puuduvad rangemad piirangud.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala annab Tallinna elanikele kindlasti ka tulevikus võimaluse looduslike ja ohustatud liikidega kodu lähedal tutvuda.

Selle eelnõu kohaselt oleks kanakulli elupaigas pesitsusajal võimalik kasvõi igapäevaselt kuni 500 osalejaga rahvaürituse korraldamine. EMA tegi ettepaneku lubada maksimaalselt kuni 200 osalejaga üritusi tervel maastikukaitsealal.

Lisaks tuleks luua kaitse-eesmärgiks seatud liikide jaoks erinevad piiranguvööndi alad, kus on võimalik seada erinevaid piirangud, et vähendada negatiivseid mõjusid konkreetsetele liikidele.
EMA on vastu ka sellele, et Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala eelnõus lubatakse raieliike, millel on metsakasvanduslikult majanduslik eesmärk, nt harvendusraiet, ka eelnõu seletuskirjas seisab:

Kanakullid keset linna. 

Linnakeskkonnas on metsal oluline rekreatiivne ja elupaigaline tähtsus, mistõttu on puistu kaitseks vajalik jätta need alad majandamisest välja. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt on linnaosa rohealadel põhieesmärk säilitada looduskeskkonda ja pakkuda inimestele puhke- ja virgestusvõimalusi. Metsade tulunduseesmärgil majandamine ei kuulu rohealade põhifunktsioonide hulka.

Majanduslik raiumine võib kahjustada ka Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärke. Erinevatel looma- ja taimeliikidel on oma elupaiga vajadused ja ohutegurid.
RMK esitas omapoolse ettepaneku lubada kaitseala valitseja nõusolekul uuendusraie. RMK Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai sedastab:

RMK soovib, et need metsad oleksid erivanuselised ja et seal kasvaks erineva koosseisuga mets – niisugune mets, mida kasutatakse puhkamiseks, jalutamiseks, sportimiseks jms, vajab ju ikkagi kujundamist. Pikemas perspektiivis peaks mõtlema ka metsa säilimisele, mistõttu on vaja, et mets uueneks ning selleks on tarvis inimese kaasaabi. Seda kõike saab teha nii, et ala kaitseväärtused säilivad. See on ka põhjus, miks RMK on teinud ettepaneku lubada kaitseala valitseja nõusolekul uuendusraiet.

EMA seisab ohustatud liikide eest

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku täiendada kaitse-eeskirjade nimekirja ja lisada Natura elupaigatüüpi ka vanad loodusmetsad. Nende hinnangul on vajalik kaitsta kõiki 2. ja 3. kategooria liike, mis on langustrendis või on juba Eestis vähese levikuga.

Selle muudatuse läbiviimiseks on neil mitmeid argumente, nagu näiteks see, et erinevatel looma- ja taimeliikidel ei ole alati 100% identsed elupaigavajadused ega ohutegurid. Kuna kaitse-eeskirja muudetakse pikaks ajaks, ja kui liigid ei ole märgitud kaitse-eesmärgiks, siis kaitsekorralduskavas nende liikide kohta kaitsemeetmeid ette ei nähta.

Nõmme-Mustamäe looduskaitseala. 

Aruanne, mis käsitleb looduskaitse arengukava aastani 2020, toob selgelt välja, et kui tegeletakse aktiivselt looduskaitsemeetmete rakendamisega, siis liikide seisund ka paraneb, see muutus on märgatav näiteks merikotka ja kaljukotka levikus.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala annab Tallinna elanikele kindlasti ka tulevikus võimaluse looduslike ja ohustatud liikidega kodu lähedal tutvuda. Tegu on pealinna sees üliolulise tervikliku loodusalaga.

Tallinna elanikele peab jääma teadmine, et riiki esindav keskkonnaamet on teinud kõik endast sõltuva, et selle ala loodusväärtused säilivad ka tulevastele põlvkondadele. Eriti need 3. kategooria liigid, mis on üldiselt rohkem levinud ja lihtsamini looduses leitavad, peaksid olema sellel alal kaitstud, et säilitada sidet Tallinna elanike ja looduse vahel.

Samuti on tehtud ettepanek paigaldada inimeste teavitamiseks infotahvlid ning teavitada ala külastajaid ka teisi infovahendeid kasutades, et pesitsusperioodil tuleb liikuda vaid mööda teid, kuna lärm ja liikumine segab pesitsevaid linde.

Üldine infotahvlite paigaldamine on reguleeritud kaitsekorralduskavas, kuid kahjuks on tänaseni sellel alal infotahvlid pea täielikult puudunud. EMA toob välja, et ala linnustiku kaitsmiseks on oluline paigaldada infotahvlid ka inimeste teavitamiseks, kuidas seal käituda lindude pesitsusajal.

Kommentaar: koostöökogu on hea nõuandja
Rainer Vakra, Keskkonnaameti peadirektor

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (MKA jaoks on kokku kutsutud koostöökogu, mille formaat on uus. See on esimene sellelaadne proovikivi testimaks, kuidas koostöö toimib. Praktika koostöökogude näol on olemas rahvusparkidega, aga see on esmakordne kultuuriliselt ja sotsiaalselt olulise maastikukaitseala puhul.

Nõmme-Mustamäe MKA on kohalikele ilmselgelt oluline, ja meile keskkonnaametis samuti. Sellepärast on tähtis pidada avatud dialoogi, et otsuste tegemisel oleksid argumendid ja põhjendused hästi läbinähtavad ja arusaadavad.

Pasknäär. 

Orav. Fotod Koidula Kliimann 

Koostöökogu on kaitseala valitsejale ehk keskkonnaametile hea nõuandja. Kogu liikmeks saavad olla kõik kaitsealaga seotud asutuste või kogukondade esindajad, ning nõuandva organi otsused võetakse vastu konsensuslikult. See on koht, kus saab vabatahtlikuna aidata kaasa kaitseala loodusväärtuse hoidmisele ja taastamisele, aga ka tutvustamisele. Vähemalt korra kuue kuu jooksul kutsume koostöökogu liikmed kokku, et asju arutada ja vajadusel otsuseid teha.

Koostöökogu saab näiteks esitada ettepanekuid kaitsekorralduslike küsimuste lahendamiseks, aidata kaasa planeeringute ja arengukavade kokku viimisele või anda nõu muude kaitseala puudutavate küsimuste lahendamisel. Koostöökogu üks oluline roll on infovõrgustiku loomine, mille kaudu kaitseala puudutavate otsuste tegemisel saaksime avalikkust kaasata ja informeerida.