Poliitiline võitlus Maardu linnas võttis uue pöörde 26. aprillil, kui volikogus arvulises vähemuses olev Keskerakond sai oma mehe – Vladimir Arhipovi – linnapea toolile. Maardut eelmise aasta 26. novembrist juhtinud Maardu Valimisliidu esindaja Valev Kald tagandati 15. aprillil.
Linnavolikogu 21 liikmest 13 kuulub Maardu Valimisliitu, 7 Keskerakonda ja üks on sõltumatu. Maardu linnavolinikud kogunesid otsustavaks hääletuseks teisipäeva pärastlõunal kell 12.
Keskerakondlasest abilinnapea Vladimir Arhipovi toetus üllatas ka asjaosalist ennast – tema poolt hääletanuid oli 19. Üks linnavolinik (keskerakondlane Liidia Bodnar) puudus istungilt seoses puhkusega, üks rikkus sedeli, ent kuna hääletamine oli salajane, pole teada, kes.
Kutsumuseks kalapüük
1955. aastal sündinud Vladimir Arhipov kasvas üles Tallinnas Kalamajas. „Isa on mul Venemaalt Moskva oblastist. Emaga ta sai tuttavaks, nagu paljud inimesed meil, sõja ajal,“ räägib ta.
Vastse linnapea emapoolne suguvõsa on pärit aga Hiiumaalt Pühalepa vallast Hellamaa külast Antsu talust.
Kalamajas lõpetas Arhipov 5. 8-klassilise kooli. Sellele järgnes raudteetranspordi tehnikum ning ajateenistus nõukogude sõjaväes.
Edasine viis elu Arhipovi Kirovi näidiskalurikolhoosi katlaoperaatoriks. „Siis neliteist aastat olin rannakalur. Käisime väikeste traalidega kala püüdmas,“ meenutab ta. Säärane töö kestis 1991. aastani, kui mehest sai eraettevõtja: kalapüügi asemel keskendus ta nüüd kaladega kauplemisele.
Kaks aastat enne seda oli Arhipov aga kolinud Maardu linna.
Bõstrovi varjust välja
1993. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris Arhipov Maardu linnavolikokku. „Tegelikult ma ei olnud mingi poliitik ja ma ei saanud ka sellest asjast aru. Minu imestuseks valiti mind volikokku ja seal teisel istungil valiti volikogu aseesimeheks“ meenutab ta.
Aasta hiljem sai ta volikogu esimeheks, veel aasta hiljem juba linnapeaks. Arhipovi esimene periood Maardu linnapeana kestis oktoobrist 1995 kuni oktoobrini 1996.
Siis otsustas Maardu linnapeaks naasta jõuline Georgi Bõstrov, kes jäi linna tüüri juurde kuni surmani 15. oktoobril 2015, ehkki väikese vahepalana sai linnapea ametit maitsta ka Nikolai Vojeikin, 2013-2014.
Muuhulgas ka Vene Erakonda ja Rahvaliitu kuulunud Arhipov ühines Keskerakonnaga 2008. aastal. „Keskerakonna maailmavaade on lähedane inimestele. See keskendub rohkem inimese kui äri peale, kuigi ma olen ise ärimees olnud,“ põhjendab ta.
Arhipov nimelt pidas Maardus ärikeskust, kus tegutses jõusaal, aeroobikasaal, ilusalong, solaarium ja kohvik. Aktiivsest äritegevusest taandus ta nelja aasta eest, et keskenduda poliitikale.
Bõstrovi ootamatu surm käivitas Maardus võimuvõitluse, millest väljus esialgse võitjana Maardu Valimisliitu kuuluv Valev Kald. Eelmise aasta 26. novembril toimunud linnavolikogu hääletusel edestas Kald Arhipovit häältega 11:10. Arhipovi sõnul põhjustas kaotuse pikaaegne Keskerakonna fraktsiooni liige Inga Kirmjõe, kes läks üle Kaldi leeri.
Miks siis Kald juba üsna peatselt ehk 15. aprillil tagandati? „Linnapea töö ei ole ainult kabinetis istumine ja korralduse andmine, vaid midagi suuremat. Sa pead ninaga olema linna tänavatel ja keelega ka valitsuskoridorides, et toetusi ja investeeringuid Maardu linna sisse tuua. Kahjuks noorel mehel seda tahtmist ja oskust ei jätkunud,“ arvab Arhipov.
26. aprillil volikogus laia toetuse pälvinud Arhipov tahab linnapeana investeerida keskkonda, et inimestel oleks Maardus hea elada. Teiseks soovib ta linna meelitada rohkem ettevõtteid. Kolmas suur projekt on lasteaia rajamine Muuga piirkonda.
