Jõelähtme vallas asuva Maardu mõisa pani Eesti Pank müüki 2015. aasta veebruaris. Alguses oli hind kaks miljonit eurot, kuid mullu alandati hinda 1,49 miljoni euroni ja selline on hind ka tänaseni. Harju Elu uuris, mida sellise summa eest saab ning kuidas mõis elab.
Mõisakompleksi müügiga on tegelenud kinnisvaraettevõte Colliers International. Summa sees on peahoone koos kõrvalhoonete ning ka mõisa taga asuva müüriga piiratud kinnistu. Kokko on krundi suurus veidi üle 54 500 ruutmeetri.
Keskpank soetas Maardu mõisakompleksi riiklikult aktsiaseltsilt Tallinna Linnukasvatus juba 1993. aastal. Renoveerimistööd lõppesid kuus aastat hiljem. Sellest ajast tänaseni on mõis seminaride, koolituste ja vastuvõttude paik.
Mida ostusumma eest saab, kas on ka huvilisi ning kui kaua võib müük kesta, rääkisid mõisas Harju Elule Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juht Rait Roosve ja turvateenistuse juhataja Toomas Artma.
Rait Roosve sõnul on ostuhuvilisi olnud, kuid konkreetsete tehinguteni pole veel jõutud. “Selliseid huvilisi, kes näeks seda mõisakeskust elukohana või residentsina, on minu teada vaid üks. Ta soovis siia suvekodu. Enamus näeb kompleksi kas seminari või peopaigana. See oleks ka parim kasutus,” ütles Roosve.
Kolmanda korruse nõupidamiste ja koosolekute saal. Maardu külas on korduvalt käinud ka viimaste omanike ehk Brevernide järeltulijad. Osa neist räägib veel head eesti keelt ning on väga liigutatud, et saavad hoonega tutvuda. “Oleme ka neile kompleksi pakkunud, aga sellest on viisakalt keeldutud,” rääkisid Roosve ja Artma. Samuti on tahetud mõisa rendile võtta, kuid seda ei soovi jälle keskpank.
Koht on hea ja vaikne
Millised on mõisakompleksi eelised, et soovija seda tõesti ostaks? Meeste sõnul on suur pluss Tallinna lähedus ning hea juurdepääs. Samas on üsna Maardu järve lähedal asuvas kompleksis vaikne, sest suure maanteeni on üle kahe kilomeetri. Suur pluss on ka see, et maja on väga heas korras. “Siia ei pea eriti raha sisse panema. Vaid pisivead ja mõned kulumised,” räägib Roosve. Olemas on töötav profiköök ning söögilift, müüriga ümbritsetud õu ning keskkonda säästev elektriküte.
Ometi pandi kompleks juba 2015. aasta alguses müüki. “Keskpank peab tegelema majanduse ja rahandusega, mitte majandama mõisa. Meil oli ka kunagi Kuressaare koolituskeskus, mis läks müüki juba suvel 2013. Samal aastal kohalik ettevõtja keskuse ära ja majandab seda hästi,” põhjendas ta.
Rait Roosve näitab läbi maja ulatuvat toidulifti. Roosve rääkis, et renoveeritud Maardu mõis oli 1990ndatel eksklusiivne ja suurejooneline paik, kus peeti seminare ja korraldati pidusid. Olid aastad, kus mõisas olid kõik nädalavahetused kinni. Aga hiljem hakati Tallinna lähemas ja kaugemas ümbruses renoveerima ning avama teisigi mõisaid. Rahvas avastas Saku, Kõue, Padise, Vihterpalu, Laitse, Saue ning hiljem ka Keila-Joa. Maardu ei olnud enam nii popp koht, mille broneerimiseks oli järjekord.
“Telekommunikatsioon on siin kehv. Valguskaabli paigutamine maksis euroaja alguses 430 000. Aga peatselt hakkasime konvrentsiturult kaduma ja selle projekti külmutasime,” ütles Roosve.
Käesoleval aastal on seminaride ja pidude hooaeg peaaegu läbi. Kui varem olid tippajad suvi ning aastalõpp, siis praegu on detsembri nädalavahetustel praktiliselt tühjus. “Kolm-neli kuud majandame ära. Aga ülejäänud aeg,” küsis Roosve.
Lisaks ei paku mõis kohapeal cateringi ning kogu teenus tuleb kas Tallinnast või mujalt eraldi sisse osta. “Kunagi oli siia tõesti võimatu aega leida,” lisas Artma.
Suur saal puudub
Mõisa peahoone kolmel korrusel on kokku tosin ruumi. Vanimad asuvad keldris, mille osad müürid on päris 14. sajandist. 1990ndatel rajati siia nimelised toad söömiseks, kuid kahjuks on neid väga vähe kasutatud. “Peamiselt panga enda inimesed on siin olnud. Aga seda keldrikorrust müüa ja turundada on väga raske. Ruum on heas korras, kuid mida sellega peale hakata, väga ei teata,” arutles Roosve.
Teisel ja kolmandal korrusel asuvad mitmesugused suuremad ja väiksemad salongid ning saalid. “Suurt keskset saali kahjuks mõisas ei ole. 150 inimest korraga sööma panna ei saa. Heal juhul mahutame ühte ruumi laudade taha 80 inimest,” rääkis Roosve. See-eest on näiteks kolmandal korrusel seminaride ja koolituste tarvis palju rühmatöö ruume. Korruse keskel asub suur koosolekusaal. Seal toimuvad näiteks panga enda üritused, koosolekud ja seminarid. Ruume saab ka välja rentida.
Oma aja eksklusiivne lisand on mõisas bassein ning saun. Mõlemad on siiani kasutuses. Oma aja eksklusiivsemaid lisandeid mõisale on väike talveaed koos basseini ja saunaga.
Mõisakompleksi hind on täna ligi 1,5 miljonit eurot ja seda on müüdud üle kolme aasta. Tänaseks ostjat pole. Kui kaua võib müük veel kesta ning kas hinda alandatakse? “Keskpanga juhatus arutab ilmselt lähiajal, kas ja kui palju alandada müügihinda,” teadis Roosve. Tema kinnitusel vältabki mõisate müük pikka aega ning pank on valmis selleks, et tehinguni võidakse jõuda uuel kümnendil.
TEAVE: Keisrinna enda mõis
• Maardu ehk Maarti mõisa kohta on esimesed teated aastast 1389. Uut barokset peahoonet asuti püstitama 17. sajandi viimasel kolmandikul ja see on tänaseni alles.
• Aastatel 1715-1727 oli mõisa omanik keistrinna Katariina I. 1747 läks mõis abielu kaudu Peter von Brevernile. Suguvõsa valduses oli kompleks aastani 1919. Hiljem töötas mõisas aastani 1977 kool, pärast seda oli majandite valduses. Praegu kuulub kompleks Eesti Pangale.
• Vaata lisa: www.maardumois.ee.
