Sadamatöölise, raketivägede ajateenija, elektriku, partorgi, kaadriülema ja linnapeana tegutsenud Georgi Bõstrov lahkus taevastesse kabinettidesse juba 15. oktoobril, ent linna valitsevad Maardu valimisliit ja Keskerakond ei ole seni suutnud uue linnapea isikus kokku leppida.
“Olukord on rahulik. Abilinnapea Rein Meel asendab, me määrasime eelmisel volikogu istungil ajutiseks kohusetäitjaks kuni uue linnapea valimiseni,” selgitab Maardu linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Väino Moor (61). Meelest sai kohusetäitja 27. oktoobril.
Linnas annab endiselt tooni Bõstrovi loodud Maardu valimisliit, millele kuulub 21-liikmelises linnavolikogus 13 kohta, Keskerakonnale 8. Et need kaks jõudu lõid eelmise aasta aprillis Maardu valitsemiseks koalitsiooni, on linnavolikogus unikaalne olukord – opositsiooni polegi.
Maardu valimisliitu kuuluva Ants Raudla (71) sõnul on nende linnavolinikke juba püütud üle meelitada teistesse erakondadesse. Kas peamine niiditõmbaja on Keskerakond? “Koalitsioonilepingu järgi me olemegi ühinenud, aga kui te mõtlete mingisugust parteilist ühinemist, et kaks panevad leivad ühte kappi, noh, see on tuleviku küsimus,” jätab Moor otsad lahtiseks.
Abilinnapeadest kuuluvad Rein Meel ja Valev Kald Maardu valimisliitu, Vladimir Arhipov Keskerakonda. Kuueliikmelisse koalitsiooninõukokku nimetas kumbki osapool kolm liiget. Selle ülesandeks jääb nüüd uue linnapea osas kokku leppida hiljemalt 26. novembriks, kui toimub järjekordne linnavolikogu istung.
Teoreetiliselt oleks aega 15. detsembrini. Seadus ei luba linnal üle kahe kuu linnapeata olla, mida on Maardus korra siiski juba juhtunud.
Kes on favoriit?
Georgi Bõstrov oli Maardu linnapeaks esmalt 1996-2013, siis võttis meeri ameti üle Nikolai Vojeikin, kui Bõstrov taandus keeleinspektsiooni survel linnapea ametist volikogu esimehe kohale.
Vojeikin uuesti Maardu linnapeaks saada ei soovi: “Ma olen nüüd hoopis teises Eestimaa kandis. Mind on Kiviõli linnavolikogu usaldanud ja valinud linnapeaks,” selgitab ta. “Müts maha kadunud Georgi Bõstrovi ees, aga nüüd on minu konkreetne arusaam selline, et Maardu volikogu võiks välja kuulutada konkursi linnapea kohale.” Konkursil võiksid Vojeikini arvates osaleda nii Maardu linnavolikogu liikmed kui lähivaldade esindajad.
Maarduga piirneva Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja suhtleb nii Vojeikini kui Meeliga, aga jätab oma linnapeaeelistuse lahtiseks. “Mul naaberomavalitsuse juhina võib-olla ei oleks korrektne selles küsimuses neile nõu anda. Nad peavad ikka enda seast selle leidma. Ma ei tunne ka seda Maardu poliitelu nii lähedalt, et oskaks kedagi konkreetselt soovitada,” ütleb ta.
Viis aastat Maardus elanud Moor linnapeaks tõusta praegu ei soovi. “Ma ei ole veel nii palju tundma õppinud seda linna. Eks tulevik näitab. Kunagi ära ütle ei.”
Moori arvates on üsna head šansid Maardu linnapeaks saada keskerakondlasel Vladimir Arhipovil.
Raudla seevastu tõstab esile vaid 31-aastast Valev Kaldi, kes on Maardu valimisliidu tuumiku moodustava Vasakpartei juhtfiguur. “Ta oli õpetaja. Nüüd lähevad valimistele 16-aastased. Tal on taust puhas, ta on küll noor, aga kui meil oli koosolek, kõik ühehäälselt toetasid, et tema on meie kandidaat.” Raudla ei pea paljuks Kaldi võrdlemist Arnold Schwarzeneggeriga.
Juba on Kald jõudnud kandideerida nii europarlamenti kui riigikogusse. Tõsi, kumbagi esinduskogusse ta valituks ei osutunud.
Kas ei sisaldunud vihje tulevasele linnapeale linnavalitsuse ametlikus teadaandes päev pärast Bõstrovi lahkumist: “Seoses linnapea matuste korraldamisega on moodustatud komisjon abilinnapea Valev Kaldi juhtimisel.”? Nõnda oli kombeks mantlipärijast teatada NLKPs, millest võrsunud Vasakpartei ongi.
Linnapea väljakutsed
Maardu uue linnapea peamisteks väljakutseteks lähiaastatel peab Moor asula sidumist kavandamisel oleva Rail Baltic`uga, ettevõtlusinkubaatori loomist, tööstusküla rajamist ning haridus- ja sotsiaaltöötajate palkade tõstmist.
Raudla arvates tuleks rõhuda spordile, linna heakorrale, tervishoiule, tööle noortega, kuid ei tohi unustada ka pensionäre, keda Maardus on palju.
Linna rahaline seis pole laita. “Praegu me loeme juba teist korda lisaeelarvet – üle 837 000. See tähendab seda, et on raha, millega edasi minna ja investeerida,” rõõmustab Moor.
ELANIKEL PUUDUB EELISTUS
• Keda soovivad aga tavalised Maardu elanikud uueks meeriks? “Oi, ma ei tea. Ma olen jehoovatunnistaja,” üllatub Natalja (44). Naine kolis Maardusse kolme aasta eest Tapalt, sest nii on mugavam Tallinnas koristajana tööl käia.
• “Ikka tahaks niisugust, nagu Bõstrov oli, aga niisugust muidugi ei ole. Ta meeldis mulle inimesena. Temaga sai rääkida. Tuli alati vastu, kui midagi oli vaja,” mõtiskleb Galina (55). Proua kolis Maardusse 36 aasta eest Räpinast, kuid temagi töötab Tallinnas, enda sõnul väikeses keldripoes.
• “Ma ei ole kursis sellega, mille poolest teised poliitikud head on. Enamuse ajast, mida mäletan, oli meil linnapeaks Georgi Bõstrov,” räägib Maardus sündinud ja kasvanud Anton (16). Linna kiites mainib ta siiski, et tuleks teha nii, et inimesed teeniksid hästi Maardus ega peaks sõitma Tallinna.
• “Pole sellest kohalikust poliitikast õrna aimugi, milline elu siin on olnud ja olema peaks. Ma ei ela Maardus, elan Pirital,” selgitab pitsabaaris töötav Roland (37). Tööalaselt maardulane sai temast üsna hiljuti – kahe nädala eest. “Algus on paljutõotav,” ütleb Roland, kuid see repliik ei käi enam poliitika, vaid pitsaäri kohta.
