Paekivitoodete Tehase OÜ-l on plaan luua Jõelähtme valla Maardu küla aladele paekivikarjäär, mille kohta kasutatakse nimetust Maardu 3. Võitlus algas 13. aprillil 2018, kui ettevõte esitas geoloogilise uuringu loa taotluse 156 hektarile. Ehkki vallavalitsus ja kohalik rahvas uut karjääri ei soovi, on firma pöördunud vabariigi valitsuse poole, et saada uuringu luba sealt. See oleks aga roheline tee karjäärile.
Abielupaar Valter ja Kaie Hännikäinen elavad Jõelähtme valla Maardu küla Vahepõllu talus. “See on minu vanaema maja,” ütleb Kaie telliskivivoodriga puumaja kohta.
Maardu 3 paekivikarjääri äär ulatuks üsna tema krundi lähedale. “Konkreetselt ei ole joont ajanud, aga ta tuleks siia põldude taha,” kurdab Valter.
Varingud ja vesi
Paekivi kaevandatakse lõhkamise teel. Kaie sõnul varises neljakümne aasta eest kokku nende lauda nurk, kui tolleaegse Leningradi maantee ääres teostati lõhkamisi. “Mitu korda lasksin seda parandada, aga see tuli uuesti maha,” meenutab naine.
“Võib-olla maja seinad varisevad, aga vesi… Kostivere tee ääres on ju kaevandused, veepinnad kõik langevad,” kardab Valter.
Hännikäinenite 13 meetri sügavusele ulatuv puurkaev annab peremehe sõnul praegu head vett. Naabruses paikneva karjalauda puurkaev ulatub 70 meetri sügavusele, kuid kvaliteet on palju viletsam, sest vesi on sügavamal täis rauda.
“Ühtepidi ma saan aru, et riik peab kuskilt seda paekivi võtma, aga teiselt poolt on ka sellist maad, mis ei ole põllumaa.”
“Kui ma peaksin nüüd hakkama oma kaevu sügavamaks puurima või täiesti uut kaevu tegema, tekiks sama probleem. Vesi ei kõlbaks enam juua,” arvab Valter.
“Kauaks meid on, aga lapsed ja lapselapsed. Meil oli plaan seda sama maja renoveerida, aga nüüd hakatakse ümber küla paugutama. Maardu küla jääb täielikult karjääride vahele,” ohkab Valter.
Ida pool parem paas
Maardu 3 karjääri alal on nii metsa kui sood, aga ka põllumaad, mida riigilt rendilepingute alusel harivad Aatmaa OÜ ja Serdna & Ko OÜ.
Serdna & Ko OÜ juhatuse liige Andres Oopkaupi sõnul jääb tema poolt haritavast maast Maardu 3 karjääri alale ligikaudu viis hektarit, kus praegu kasvatatakse tritikalet, mis on nisu ja rukki ristamises saadud hübriid.
Tiia Välk Maardu küla põlispõldudel, mis tulevane karjäär hävitaks. Aatmaa OÜ juhatuse liige Märt Riisberg teatab, et tema ettevõte kasutab alast kahtekümmet hektarit, nii metsa kui põldu, kus kasvab talinisu ja suvinisu.
“Ühtepidi ma saan aru, et riik peab kuskilt seda paekivi võtma, aga teiselt poolt on ka sellist maad, mis ei ole põllumaa. Näiteks sellest samast tükist edasi Narva suunas on tegelikult kolm kuni viis kilomeetrit paekivipaljandikku, kus praktiliselt midagi ei kasva. Natuke arusaamatuks jääb, miks just see põllualune maa on kõige väärtuslikum,” arutleb Oopkaup.
“Isiklikult võttes on mul kahju, kui me renditud põllumaast ilma jääme, aga reaalselt peab ju kuskilt kaevandama. Eks tuleb mingi kompromiss leida,” arvab Riisberg.
Kaevanduse alla minevate põldude asemele riik midagi pakkunud ei ole. “Ma ei usu, et riigil konkreetselt nende rendipõldude asemele midagi pakkuda on,” kahtleb Riisberg. “Riik ei ole minule rohkem sellel teemal midagi saatnud ega rääkinud peale selle, et keskkonnaminister on küsinud, kas valitsus tohib algatada geoloogilisi uuringuid,” ütleb Oopkaup.
“Ma pole vastuskirja veel saatnud, aga ma arvan, et uuringute poolt peaks normaalne inimene olema, sest kõige suurem probleem on see, kui ilma uurimata tahetakse midagi teha,” arvab Oopkaup.
Lõplik otsus valitsuselt
Jõelähtme vald on vastu nii Maardu 3 karjäärile kui isegi geoloogilisele eeluuringule piirkonnas. Geoloogilise eeluuringu loast keeldus vallavolikogu esimees Väino Haab juba 24. augustil 2018 keskkonnaameti maapõuebüroole saadetud kirjas.
Haab tõdes, et kuigi geoloogilise uuringu tulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne, viitavad ettevõtte poolt taotluses toodud seisukohad üheselt sellele, et “Paekivitoodete Tehase OÜ sooviks geoloogilise uuringuloa taotluse esitamisel on, et lõpptulemusena õnnestuks saada kaevandamisluba lubjakivi kaevandamiseks Maardu 3 uuringuruumis.”
“Meil oli plaan seda sama maja renoveerida, aga nüüd hakatakse ümber küla paugutama. Maardu küla jääb täielikult karjääride vahele.”
Keeldumist põhjendas Haab muuhulgas kohaliku kogukonna huvidega, OÜ Inseneribüroo Steiger nõutava pädevuse puudumisega ja loodusvarade säästva kasutamise põhimõttega. “Kogemused näitavad, et kaevandamisega Jõelähtme vallale kaasnev kahju on suurem kaevandamisest johtuvast tulust,” kirjutas vallavolikogu esimees.
Jõelähtme vallavolikogu liige Tiia Välk on ühtlasi Maardu küla kõrval paikneva Vandjala küla vanem. Kinnistuid on tal nii Vandjala kui Maardu külas – ühtekokku 14,5 hektarit, millest pool jääks kaevanduse külje alla.
“Karjäär tuleks mulle praktiliselt üle tee. Eks me kõik teame, et tolm on see, mis levib. Peale selle, kui sa oled siin kaevanduse ääres, ega siis selle maaga eriti tulevikus pole ka midagi teha,“ kurdab Välk.
Naine teab, et Jõelähtme vallavolikogu keeldumine geoloogilise eeluuringu loast ei ole veel päästerõngas. “Paekivitoodete Tehase OÜ pöördus vabariigi valitsuse poole, kellel on õigus edasi menetleda ja teha oma otsus,” selgitab Välk.
Kiri, et asi on antud vabariigi valitsuse otsustada, saadeti laiali keskkonnaminister Rene Kokki poolt 28. mail 2020. Arvamust küsiti Jõelähtme vallavalitsuselt, samuti põllumeestelt, kes oma maast ilma jäävad.
“Mina olin ka nende hulgas, kes peab seisukohta avaldama. Meil on aega kuni jaanipäevani, et kujundada oma seisukohad. Pärast seda vabariigi valitsus otsustab,“ ütleb Välk.
Jooniselt on näha, et kui Paekivitoodete Tehase OÜ huvitub 156 hektarist, on Maardu küla “kosilaseks” ka Maavarade OÜ, kes sooviks kaevandada 15 hektaril. Eskiis erakogu Intervjuu: kaevandaja väitel ammenduvad olemasolevad paekivikarjäärid seitsme aasta jooksul
Millised karjääre Paekivitoodete Tehase OÜ seni paekivi kaevandamiseks kasutanud on? Kui palju aastas kaevandatakse?
Vladimir Libman, Paekivitoodete Tehase OÜ juhatuse esimees: Alates 1959. aastast tegutsev Paekivitoodete Tehase OÜ on aastaid olnud Eesti suurimaks paekivikillustiku tootjaks, moodustades 20% kohaliku turu mahtudest. Hetkel kaevandab PTT Väo lubjakivikarjääris ja töötab operaatorina Maardu lubjakivikarjääris. Orienteeruv kaevandamismaht sõltub majanduslikust olukorrast (turunõudlusest), kuid on suurusjärgus 300 tuh m3 aastas.
Miks soovitakse uut paekivikarjääri luua just Maardu külla?
Tallinna ja Harjumaa varustamiseks sobilikud ning kõrgemargilist lubjakivikillustikku tootvad karjäärid (Väo, Harku, Maardu) on ammendumas lähima seitsme aasta jooksul, mistõttu on uute kõrgemargiliste lubjakivikarjääride avamine vajalik.
Üheks potentsiaalseks kohaks on Maardu lubjakivimaardla, mille kõrgemargilise ehituslubjakivi varu on suur, kuid millest enamik jääb Rebala muinsuskaitsealale. Samas võib maardla geoloogilise ehituse alusel eeldada, et maardlat on võimalik laiendada lõuna suunas, väljapoole muinsuskaitseala. Ja seetõttu on PTT valinud uuringuteks ala, mida nimetatakse Maardu III uuringuruumiks, kaitsealast väljapoole ja võimalikult kaugele muudest kitsendavatest asjaoludest.
Antud asukoha eeliseks on:
a) Uuringuruum kattub Maardu mahajäetud turbatootmisalaga. Seega tegemist on juba inimtegevuse tõttu mõjutatud alaga.
b) Uuringuruum ei kattu loodus- või muinsuskaitse ega Natura 2000 aladega.
c) Taotletava uuringuruumi puhul on tegemist Maardu lubjakivimaardla prognoosvaruga ning mingil määral juba kaevandamistegevuse poolt mõjutatud piirkonnaga. Kaevandamistegevuse jätkamine antud piirkonnas oleks väiksema keskkonnamõjuga kui täiesti uues maardlas kaevandamise alustamisel. Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas (2011–2020) on seatud eesmärk, et maardlate kasutusse võtmisel tuleb eelistada juba avatud maardlate maksimaalset kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende maardlate ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu. d) Lähim eramu jääb uuringuruumist 450 m kaugusele ning lähimaks naabriks on linnufarmide lägahoidla.
e) Potentsiaalne varu suurus võimaldaks tagada regioonis varustuskindluse vähemalt 2050. aastani ja hoiaks ära vajaduse avada hulganisti väikeseid karjääre erinevates maardlates.
Millal esitas Paekivitoodete Tehase OÜ geoloogilise eeluuringu taotluse Maardu küla 156 hektaril? Milline firma eeluuringu teostaks?
PTT esitas geoloogilise uuringuloa taotluse keskkonnaametile 9. aprillil 2018 ja uuringu viiks läbi Eesti ettevõte OÜ Inseneribüroo Steiger. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks kulub minimaalselt kolm aastat.
Millal algatas Paekivitoodete Tehase OÜ keskkonnamõju hindamise Maardu külla kavandatava karjääri asjus? Milline firma keskkonnamõju hindab?
Keskkonnamõjude hindamise algatab loa andja ehk keskkonnaamet. Kuna geoloogilise uuringu keskkonnamõjud on nii minimaalsed, siis keskkonnamõjude hindamist pole loa andja senises praktikast algatanud. Vajaduse korral viiakse antud protsess läbi kaevandamise loa menetlemise käigus.
Aatmaa OÜ karjalaut Maardu külas. Fotod Andres Tohver Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta
Keskkonnaministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu geoloogilise uuringu loa andmisele nõusoleku andmiseks Paekivitoodete tehase osaühingule Maardu III uuringuruumis.
Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 järgi keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et sellisel juhul võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega tulenevalt nimetatud sättest ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohalik omavalitsusüksus ei ole loa andmisega nõus.
Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek geoloogilise uuringu loa andmiseks Paekivitoodete tehase osaühingule Maardu III uuringuruumis, kaaludes kohaliku kogukonna huve võrdluses maavara uurimise riiklike huvidega. Sellest tulenevalt on korralduse eelnõus leidnud pikemat käsitlust Jõelähtme Vallavolikogu 24. augusti 2018. a seisukoht nr 10-5/2393-3, millega vallavolikogu ei nõustunud geoloogilise uuringu loa andmisega. Teiselt poolt on käsitletud riigi huvi lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest ning maapõue säästlikust ja majanduslikult otstarbekast kasutamisest.
Keskkonnaministeerium esitab Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja nõusoleku kohta geoloogilise uuringu loa andmiseks Paekivitoodete tehase osaühingule Maardu III uuringuruumis. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest.
Lugupidamisega
Rene Kokk, minister
28.05.2020
