Ühte pagulasmaja ehitavad kaks meest kuu aega. 

Saksamaal laienev pagulaskriis on pakkunud päästeventiili Eesti ehitusfirmadele. Teiste seas valmistab pagulasmaju ehk pagulasmooduleid Akso-Haus.

Maardu, Jõelähtme valla ja Tallinna piirnemiskohta jäävas Irus askeldavad töömesilaste kombel Akso-Hausi pagulasmoodulite ehitajad. Esimene moodul saadi valmis 20. veebruaril ning see on praegu Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa Dormageni linnas uussisserändajate päralt.

Pagulasmoodul on 25-ruutmeetrine puitkarkassiga konteinerilaadne majake. Mooduli ühes otsas paikneb uks, teises aken. Sisenemisel paremale jäävas WC-s hakkavad silma dušikabiin, boiler, radiaator, vetsupott ja kraanikauss. Koridori mööda edasi minnes jõuab elutuppa, mille juurde kuulub kööginurk.

Ühte moodulit ehitavad kaks meest, kes panevad majakese kokku kuu ajaga. Vajadusel saab mooduleid vasakule ja paremale ritta pannes tekitada tõelise tänavaga pagulasküla. Sääraseid külasid ongi Saksamaal viimastel kuudel kerkinud nagu seeni pärast vihma.

Moodul kui päästerõngas

„Eesti ehituse seis on raske,“ väidab Akso-Hausi juhatuse liige Andres Samarüütel (56). Viimase paari aastaga on ehituse toetuseks mõeldud eurorahad oluliselt vähenenud.

Eelmise aasta sügisel hakkasid Eesti ehitusfirmadele saabuma aga päringud Saksa liidumaadelt, kes ägavad pagulaskoorma all – Süüriast, Iraagist ja Afganistanist pärit inimesi lihtsalt ei ole enam kusagile majutada.

Föderaalriigina on Saksamaa pagulased oma 16 liidumaa vahel ära jaganud. Liidumaad omakorda tegid päringuid Ida-Euroopasse, teiste seas Eesti ehitusfirmadele, et leida kiirlahendusi pagulaste majutamiseks. Akso-Haus sai lepingu pagulasmoodulite valmistamiseks.

„Meilt nõutakse, et oleks purunemiskindel, lollikindel, ohtutu, tulekindel,“ räägib Samarüütel. Juhtunud on nimelt sedagi, et pagulane teeb kraanikaussi lõkke.

Praegu valmistab Akso-Hausis mooduleid 60 inimest, majakesi on valminud juba 34. Ilmselgelt on ettevõtmine kasumlik, sest firma plaanib järgneva 4-5 aastaga valmistada neid tempoga sada moodulit kuus.

See tõstaks kogutoodangu 5000 kanti. Selleks on vaja lisaks praegusele 2500-ruutmeetrisele tootmishallile kasutusele võtta 7500-ruutmeetrine kõrvalhoone. Mooduleid valmistavate töötajate arv tõuseks 150 peale.

Mahud võivad suureneda

„Mahud võivad väga suureks minna sõltuvalt koostöö arengutest lähiaastatel. Sõltub, kuidas koostöö sujub,“ arvab töödejuhataja Ivo Degis (30). On võimalik, et Akso-Haus hakkab pagulastele valmistama ka lasteaedu ja koole.

Enne vastuvõtmist kontrollivad sakslased kõik valminud moodulid Eestis üle. Samarüütli väitel toodavad Saksamaale pagulasmooduleid 4-5 Eesti firmat.

Valmis moodul tõstetakse treileri peale ja viiakse sadamasse. Saksamaale jõuab see laevaga. Kust tuleb ehitusmaterjal ja kui palju mooduli valmistamine koos transpordiga kokku maksab, on Akso-Hausi ärisaladus.