Jõelähtme vallas elav Svetlana Grün (46) on murest murtud. Tema kaks kena koerakest kaevasid aia alla augu ja läinud nad olidki. Hoolimata aktiivsetest otsingutest, kuhu kaasati ka meedia, kutsusid leitud ei ole.
Kui vanad Kida ja Bianca on? “Aastased, nad elavad meie peres eelmise aasta jaanipäevast,” vastab Svetlana. “Nad on haski sarnased, nad ei olegi ametlik tõug üldse.”
Selgub, et koerad on jooksus käinud varemgi. “Nad on kodu juures aiast välja saanud põllu peale, aga nad on alati tagasi tulnud. Koerad kodutalu aiast ikka jooksevad mõnikord välja,” selgitab perenaine.
Kõiki on teavitatud
Pere aed on 5000 ruutmeetrit suur. Varasematel kordadel on koerad läinud aiast mõnesaja meetri kaugusele. “Me oleme saanud nad kohe tagasi hõigatud,” meenutab Svetlana.
Eelmise nädala reedel aga arenesid sündmused teisiti. Hommikul kümne-üheteistkümne ajal oli naine koertega aias ja tegi aiatöid. Loomakesed kaevasid aia alla augu, lipsasid sealt välja ning rohkem pere neid näinud ei ole.
“Nad läksid jalutama. Siiamaani jalutavad,” räägib Svetlana. “Kõiki on teavitatud: piirivalvet, politseid, maanteeametit, varjupaiku, Õhtulehte, eestikeelseid ja venekeelseid raadiojaamu.”
„Sinirebase tänava loomade hoiupaik teab meie koerte otsingutest juba esimesest päevast alates. Kohe, kui nad kuulevad midagi, teavad midagi, annavad nad meile teada,” on naine lootusrikas.
Loomade varjupaika Tallinnas Paljassaare teel on samuti telefoni teel teavitatud. “Nemad on täpselt samamoodi teadlikud,” räägib Svetlana.
Pakutakse võõraid koeri
“Inimesed tunnevad muret. Igal pool, kus selliseid koeri nähakse, võetakse meiega ühendust. Ma ootan seda kõnet, millal ometi pakutakse minu koeri,” ütleb Svetlana.
Pühapäeval pani naine välja rahalise autasu Kida ja Bianca leidjale – 1000 eurot. “Praegu pakutakse erinevaid teisi koeri, aga need ei ole meie koerad. Ikka on mingid hundikoera laadsed ja haski laadsed. Tundub, et igasuguseid koeri on jalutamas Eesti erinevates otstes,” kurdab ta.
Kaua koerte otsimine võib aega võtta? “Me ootasime neid koju esimesel päeval. Ma loodan, et see hetk saabub ruttu ja varsti. Me ootame, et me saame kõne, et keegi on neid tõepoolest näinud või keegi on nad saanud enda kätte,” ütleb Svetlana.
Kui Kidat ja Biancat ei leita, kas pere võtab uued koerad? Järgneb pikk vaikus. “Ma ei taha selle mõtte peale praegu veel mõelda, et ma oma lemmikuid ei leia. Kaks koera ei saa lihtsalt haihtuda. Ma ikka loodan oma lemmikud tagasi saada,” ütleb perenaine.
Kui kaua ta on valmis neid otsima ja ootama? “Ma olen valmis neid ootama nii kaua, kui ma nad tagasi saan. Nad on meie pere liikmed,” selgitab Svetlana, kes elab Jõelähtme vallas abikaasa ja kahe lapsega.
