6. augusti ennelõunal kell 11.25 pidi Atko buss nr 145 väljuma marsruudil Tallinn-Harku-Keila-Paldiski. Pidi, aga ei väljunud, sest maanteeameti kontroll tuvastas juhil lubatust pikema tööpäeva 24. juulil ja ettenähtust lühema puhkeaja ööl enne seda.
Kuidas on võimalik tagantjärele kindlaks teha, millal juht on sõitnud ja millal puhanud? Selleks on liinibussidel sõidumeerikud, mis mõõdavad juhi töö- ja puhkeaja kestust.
Maanteeametil on õigus liinibusside meerikuid kontrollida kuni 28 päeva tagantjärele. Kontrolliks ühendatakse meerik kontrollija laptopiga, kus vastav programm rikkumised minuti täpsusega välja toob. Rikkumuse korral kutsutakse politsei, kes alustab menetlust.
Lubatust poolteist tundi kauem
Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Mika Männik astus Balti jaama parkimisplatsil bussi 145 juurde 6. augusti hommikul kell 11.10 – veerand tundi enne bussi väljumisaega.
61-aastane Atko bussijuht Valeri Žarikov ulatas Männikule sõidumeeriku, mida maanteeameti žargoonis ka lihtsalt kaardiks nimetatakse. Juba mõne minuti pärast olid eksperdil Žarikovi patud teada.
“Juhil on töö ja puhkeaja rikkumised. Buss seisab siin nii kaua, kuni juhtum politsei poolt ära menetletakse,” teatas Männik Harju Elule.
Sülearvuti Männiku auto kõrvalistmel näitas bussi sõidumeeriku põhjal, et Žarikov oli 23. juulil lõpetanud tööpäeva kell 20.10. Järgmisel hommikul oli mees bussiga välja sõitnud juba kell 4.55.
“Siin tal on olnud 8 tundi ja 45 minutit kaardist kaardini puhkamist, aga küsimus on selles, et peab olema vähemalt 9 tundi. Palju ta tegelikult magada sai? Võib-olla 5–6 tundi, mitte rohkem,” arvutas Männik.
Tõsisem rikkumine leidis aset 24. juulil, kui Žarikov oleks tohtinud sõita 9 tundi, aga meeriku järgi oli ta roolis 10 tundi ja 45 minutit.
“Sõidu- ja puhkeaja rikkumise puhul on trahv maksimaalselt 1200 eurot. See on juhi rikkumus. Kui ta on firma poolt lõhki planeeritud, siis läheb ka firmale menetlus,” ütles Männik.
Liinilt mahavõetud bussi asemele peab bussifirma asemele tooma reservbussi. “Kui veoots jääb rikkumise pärast tegemata, saab firma juba selle pärast automaatselt trahvi,” selgitas Männik.
Juht nõutu
Maanteeameti poolt vahele võetud Valeri Žarikov on värvikas persoon. “Te räägite kümnekordse Eesti poksimeistriga. Esimest korda tulin meistriks 1975. aastal, viimast korda 1995. aastal,” teatas mees Harju Elule.
“Mul on kaks kõrgharidust ja mõlemad on kiitusega,” jätkas bussijuht. Neist esimese omandas ta Leningradis kehalise kasvatuse alal, teise Tallinnas marksismi-leninismi ülikoolis, mida küll enam olemas ei ole.
Maakonnalehe küsimusele, mis temaga Atko bussi roolis ikkagi juhtus, vastas Žarikov: “No seda ma ei tea.” Männik torkas vahele: “Teate küll, ma selgitasin teile.”
“Meil on liinileht. Ma täpselt selle liinilehega töötan. Ma need liinilehed võtan meie puhkeruumist ja kogu lugu,” jätkas Žarikov. Bussijuhtide puhkeruum on tema sõnul sealsamas, bussi parkimiskohast 300 meetri kaugusel.
Žarikov on bussijuhina töötanud kolm aastat, neist viimased poolteist Atkos. Sellel aastal on ta trahvi saanud ka jaanuaris ja samuti Tallinn-Paldiski liinil.
Kes maksab kinni 6. augusti trahvi? “No kui nad välja kirjutavad mulle, siis mina maksan,” arvas Žarikov.
Reisijad kannatavad
“Kokku on sellel aastal üldse bussijuhtide seas olnud 36 väärteomenetlust töö- ja puhkeaja rikkumise suhtes,” täpsustas Männik. Need juhtumid hõlmavad kõiki bussifirmasid üle Eesti alates 1. jaanuarist ja lõpetades 31. juuliga.
Reisijateni oli vahepeal jõudnud info, et 11.25 asemel saavad nad Paldiskisse kell 12.50 väljuva bussiga, mis kannab samuti numbrit 145. “Seltskonnas on vahvad ja toredad inimesed. Keegi ei nuta ega vannu,” ütles 77-aastane pensionär Malle Leht.
“Ma helistasin Atkosse, et milles on küsimus? Mulle helistati tagasi, et maanteeamet võttis bussi liinilt maha ja asendusbussi ei ole. Vaadake, 10–15 bussi seisab siin, aga asendusbussi ei ole,” oli Leht nördinud.
Keda tuleks karistada? “Kogu seda Atko kampa tuleb karistada. Miks peavad inimesed kogu aeg kannatama? Praegu on ilus ilm, vihma ka ei saja, aga see vahejuhtum on inetu. Kas sellist Eestit me tahtsimegi,” küsis Leht retooriliselt.
