Viimastel aastatel on riigi abiga Harju maakonnas valminud seitse perearsti- või meditsiinikeskust. Tänavuse aasta lõpuks valmivad need veel kolmes paigas. Seega saab investeeringukava täidetud.

2018. aasta detsembri alguses kirjutas Harju Elu: „Et vabariigi valitsus lisas oma novembri lõpus toimunud istungil esmatasandi tervisekeskuste investeeringute kavasse ka Keila ja Maardu, kerkib Harjumaale lähiaastatel 11 uut tervisekeskust. Kõik neist ei saa olema uued hooned, mõnes kohas renoveeritakse vana perearsti- või tervisekeskus.
Plaanide järgi peaksid uued tervisekeskused valmima paari aasta jooksul. Nii mõnigi uus keskus on aga kas varem valmis saanud või saamas. Nii näiteks on sotsiaalministeeriumi kavas märgitud, et Laagri tervisekeskus valmib järgmisel aastal, tegelikult avati see aga juba tänavu oktoobri alguses. Üsna pea, 17. detsembril aga avab uksed uus Kehra tervisekeskus.“

Milline on olukord veidi enam kui kolm aastat hiljem? Millised perearsti- ja/või tervisekeskused on valminud ning millised valmimas? Seda Harju Elu nüüd uuriski.

Kolm tulemas

Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna välisvahendite juht Marilin Sternhof ütles, et praeguse seisuga rajatakse Harjumaale kokku 10, mitte 11 tervisekeskust. „17. jaanuariks on ametlikult lõpetatud kuue esmatasandi tervisekeskuse projekti. Sisuliselt on valmis lisaks eespool nimetatutele veel üks keskus,“ selgitas Sternhof.

Laagri perearstikeskuse juht Triinu-Mari Ots 2018. aasta oktoobris hoone avamispäeval. 

Tänaseks on seega valmis Kose, Kehra, Jüri, Laagri, Tabasalu ja Saue linna tervisekeskus. Ehk kuus keskust, mis asuvad viies Harjumaa vallas. Lisaks on veel valmis Saku tervisekeskus. Lähiajal lisanduvad Viimsi (projekti lõpp 30. aprillil 2022), Maardu (projekti lõpp 31. märtsil 2022) ja Keila (projekti lõpp 31. detsembril 2022) tervisekeskus.

„Hetkel on Viimsi vallas ametlikult üks tervisekeskus. Teine on hetkel loomisel.“

„Kokku on Harjumaale (v.a Tallinn) kümne tervisekeskuse rajamiseks eraldatud riigi toetust 7 431 723,93 eurot. Sealhulgas on juba valminud esmatasandi tervisekeskustele kulunud 3 777 987,59 eurot. Projektide kogumaksumus üle Eesti koos toetuse ja toetuse saaja omafinantseeringuga, sh mitteabikõlblike kuludega on 17 248 233,64 eurot,“ lisab Sternhof.

Peetri kandis eraabiga

Viimsi keskuste tulevikust rääkis Harju Elule vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tõnu Troon. „Hetkel on Viimsi vallas ametlikult üks tervisekeskus. Teine on hetkel loomisel, ruumid peaaegu valmis, kuid juriidilist keskust veel ei ole,“ ütles ta.

Karulaugu tervisekeskus loodi 2020. aasta varakevadel ja see asub Haabneeme alevikus aadressil Randvere tee 6. Teine loodav tervisekeskus asub samas alevikus aadressil Kaluri tee 5. Karulaugu ei ole riigilt toetust saanud ruumide väljaehitamiseks. Küll aga Viimsi keskus Fertilitases, mis on eelmise aasta 1. oktoobrist taas haigekassa lepingupartner.

Jüri aleviku uus hoone valmis 2020. aasta märtsis. Fotod Allar Viivik 

Rae vald vedas tükk aega vägikaigast riigiga, et toetataks ka tervisekeskuse rajamist Peetri piirkonda. Seal elab Peetri alevikus, Järveküla külas ning ümbruskonnas vähemalt 9000 inimest. Ehk pea sama palju kui Keila linnas. Nüüd on Peetris toimetamas Medicumi perearstikeskus. Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Reti Meema selgitab, et tegu on uue majaga ja selle ehitas erasektor. Medicum rendib keskuses ruume oma perearstiteenuste pakkumiseks. Tööd alustati 2019. aasta detsembris.

Üle Eesti ehitatakse või rekonstrueeritakse järgmise aasta lõpuks 56 esmatasandi tervisekeskust, millest tänaseks on sisuliselt valmis 41.

Millistele kriteeriumidele pidid tervise- ja/või perearstikeskused vastama?

Harjumaal pidid esmatasandi tervisekeskused vastama järgmistele nõuetele:
• planeeritaval taristul osutatakse üldarstiabi vähemalt kolme perearsti nimistu patsientidele (sh on nimistute täitumus vähemalt 4500 inimest), tagatakse koduõenduse, ämmaemanda ja füsioteraapia teenused;
• taotleja peab olema kas kohaliku omavalitsuse üksus, üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, haiglavõrgu arengukavasse kuuluv eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja või eriarstiabi osutaja, kellega samas või talle kuuluvas taristus osutatakse üldarstiabi esmatasandi tervisekeskusesse ehitatavad või selles rekonstrueeritavad ruumid peavad vastama etteantud ruuminõuete juhendile.
Täpsemad nõuded taotlusele ja taotlejatele on välja toodud toetuse andmise tingimustes www.riigiteataja.ee/akt/116032018003?leiaKehtiv.