Kõrgele tõusnud inflatsioon ja kasvavad intressimäärad pidurdavad majanduskasvu kogu maailmas. Euroopas viib energiakriis lähiajal palju riike majanduslangusesse. Eriti suured väljakutsed ootavad ees lähikuudel, kuna hinnakasv püsib väga kiire või isegi kiireneb. Mida toob toob aga tulevik?
Keskpangad jätkavad intensiivselt rahapoliitika karmistamist. Muret tekitavad ka varahindade järsk kukkumine ning mitmetes riikides eluasemehindade langus. Pikemas vaates on siiski põhjust ettevaatlikuks optimismiks. Nõrgenev nõudlus peaks inflatsiooni pidurdama.
Meie hinnangul peaks järgmise aasta lõpuks hinnakasv aeglustuma märgatavalt nii USA-s kui ka Euroopas ja see omakorda peaks andma keskpankadele võimaluse intressimäärade allapoole toomiseks. Seetõttu ootame 2024. aastal maailmas uuesti majanduskasvu kiirenemist.
Euroala majanduskasv oli käesoleva aasta esimesel poolel veel tugev, kuid ostujuhtide indeks näitab selle kerget langust juba kolmandas kvartalis. Swedbanki hinnangul kasvab euroala majandus sel aastal 3%, kuid järgmisel aastal ootame seisakut. Eesolevatel kvartalitel on võimalik ka majanduslangus.
Kuna valitsused toetavad oma fiskaalpoliitikaga majapidamisi ja püüavad ära hoida pankrotte, peaks majanduslangus tulema tagasihoidlik ja sellel ei tohiks olla tugevat negatiivset mõju tööturule. Samas võivad probleemid energia pakkumisega kesta pikemat aega, energiahinnad võivad jääda kõrgeks ja seeläbi halvendada majanduskasvu väljavaadet.
Intressimäärad karmistuvad
Euroopa Keskpank (EKP) jätkab lähiajal intressimäärade kiiret tõstmist. Meie hinnangul kergitab keskpank veel sel aastal intressimäärasid kokku 125 baaspunkti ja järgmise aasta veebruari ja märtsi kohtumistel kokku 50 baaspunkti. Nii jõuab järgmise aasta kevadeks EKP hoiuse püsivõimaluse intressimäär 2,5 protsendini ja peamise refinantseerimistehingu intressimäär 3 protsendini.
Aeglustuv inflatsioon ja nõrgenenud majandus peaksid siis rahapoliitika karmistamise peatama. Järgmise aasta lõpus ja ülejärgmise alguses peaks EKP oma intressimäärasid veidi langetama.
On oht, et rahapoliitika karmistamine Euroopas teeb majandusele rohkem halba kui head. Kõrged intressimäärad mõjutavad reaalmajandust, samas, kui pakkumispiirangutest tingitud inflatsioonile on neil väike mõju. Valitsused võivad küll oma fiskaalpoliitikaga majandusraskuste korral appi tulla, kuid vigade tegemise võimalus on suur.
Kui liiga ettevaatlik ja passiivne fiskaalpoliitika võib põhjustada suuremat majanduslangust, siis ülemäärane stimuleerimine võib muuta kõrge inflatsiooni püsivamaks.
USA dollar on sel aastal jätkuvalt tugevnenud, samas kui euro vahetuskurssi mõjutab negatiivselt energiakriis. Samuti toetab dollarit veel lähiajal USA Föderaalreservi jõulisem intressimäärade tõstmine võrreldes enamike Euroopa keskpankadega.
Eesti majandust ootab ees raskem aeg
Eesti SKP kasvas esimesel poolaastal 2,4%, kuid teine poolaasta on tunduvalt kehvem.
Majanduse kindlustunne on järsult halvenenud, välisnõudluse nõrgenemine on vähendanud kaupade eksporti ja töötleva tööstuse toodangut, kodumajapidamiste ostujõu langus on aga järsult pidurdanud jaekaubanduse kasvu. Kasvavad kulud, sealhulgas kõrgemad energiahinnad, samal ajal kui nõudlus on nõrgenenud, avaldavad survet ettevõtete likviidsusele ja konkurentsivõimele. Need suundumused lähikuudel tugevnevad.
Vaatamata oodatavale väikesele majanduslangusele selle aasta teisel ja 2023. aasta esimesel poolel, oleme selleks aastaks prognoosinud 0,5% SKP kasvu ja järgmiseks aastaks majanduskasvu seiskumist. Kõrge inflatsiooni tõttu kasvab majandus jooksevhindades siiski kiiresti.
Väga kiire tarbijahindade tõus jätkub ka järgmistel kuudel, kuigi aastases arvestuses kasv ilmselt aeglustub. Oktoobris peaks kuine inflatsioon olema negatiivne tänu valitsuse energiatoetustele, mis langetavad kodumajapidamiste elektri-, gaasi- ja küttehindu.
Majapidamiste ostujõu langust leevendavad energiatoetused, mis moodustavad 0,5% SKPst.
Hinnad peaksid tänavu tõusma ligi 19% ja järgmisel aastal veel ligi 9%. Enim mõjutavad sel aastal hinnatõusu energia ja toit. Hindade kasvu aeglustumine tuleneb kõrgemast baasefektist, aga ka nõudluse aeglustumisest nii kohalikul kui ka globaalsel turul.
Tööjõuturg
Töötuse määr peaks lähiajal mõnevõrra suurenema, kuid langeb majanduse taastumisel. Swedbanki prognoosi järgi tuleb selle aasta töötusemääraks ligi 6%, kuid järgmisel aastal tõuseb see veidi üle 7%.
Palgakasvu toetavad tööjõupuudus, kõrgem miinimumpalk, palgatõus avalikus sektoris ja jõuline palgasurve töötajate poolt, kes ei taha, et nende elatustase hüppeliselt tõusva inflatsiooni tõttu oluliselt langeks.
On oht, et rahapoliitika karmistamine Euroo-pas teeb majandusele rohkem halba kui head.
Pärast elatustaseme langust 9% võrra läheb viis aastat enne, kui elatustase jõuab eelmise aasta tasemele. Ukrainlased on tööjõupuudust leevendanud vähe. Töötukassa kaudu on seni töö leidnud ligi 6000 sõjapõgenikku, mis on vaid 0,9% kogutööhõivest. Ligi 6000 ukrainlast otsivad töötukassa kaudu veel tööd.
Valitsuse suured kulutused halvendavad riigirahandust. Valitsussektori eelarve jääb prognoosiperioodil defitsiiti, samas kui riigivõlg järk-järgult suureneb. See toob kaasa suuremad intressimaksed ja väiksema puhvri järgmise kriisi mõjude leevendamiseks, riigivõla edasise kasvu ja võimalik, et ka maksukoormuse suurenemise.