20. septembril toimunud maailmakoristuspäeval, mis oli esimest korda ÜRO rahvusvaheliste päevade kalendri ametlik päev, pöörati Eestis erilist tähelepanu elektroonilise sigareti keskkonnakahjule.

Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud ühekordsete elektrooniliste sigarettide hulk looduses.

„Ühekordne e-sigaret on praegu Eestis väga suur probleem. Algselt suitsetamisest loobumise lihtsustamise egiidi all müüdud toode on leidnud hulgaliselt tarbijaid ka nende hulgas, kes varem tubakatooteid ei tarvitanud. Eriti suur on tarbijaskond noorte naiste ning laste hulgas,“ ütles Eesti maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg.

E-sigaretid on tema sõnul jäätmena ütlemata problemaatilised. „Kõige muret tekitavam on asjaolu, et inimesed viskavad tühjad e-sigaretid lihtsalt tavalisse prügikasti või loodusesse maha,“ sõnas Saviorg.

Mida saab teha?

Kasutatud elektroonikaseadmete kogumise ja taaskasutamise korraldamisega tegeleva ettevõtte Eesti Elektroonikaromu OÜ juhatuse liikme Kaur Kuurme sõnul on e-sigaretid probleemtooted, mis liigituvad seaduse järgi elektri- ja elektroonikaseadme kategooria alla.

„Kuna e-sigaret sisaldab lisaks elektroonikale ka liitiumakut, siis on väga oluline, et kasutatud e-sigarette kogutakse muudest jäätmetest eraldi selle suure süttimisohu pärast. E-sigarette saab tasuta ära anda kas jäätmejaamades või nende müügikohtades. Soovitame e-sigarettide suitsetamisel kasutada korduvkasutatavaid variante, sest niiviisi on võimalik säästa keskkonda,“ ütles Kuurme.

„Olen 100% nõus, et ühekordsed e-sigaretid on väga suur probleem keskkonnale, kuni sinnani, et äkki tuleks need keelustada, sest on olemas samas hinnaklassis korduvkasutatavad alternatiivid,“ ütles tarbijate organisatsiooni MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti eestvedaja Ingmar Kurg.

Nagu kõigi ühekordselt kasutatavate toodetega, tekib ka ühekordsete e-sigarettide tühjaks saamise järel küsimus, mida nendega edasi teha. „Ütlematagi on selge, et loodusesse neid visata ei tohi ja tänavalegi vedelema ei ole mõistlik jätta,“ ütles Kurg.

Ühekordsed e-sigaretid on tavaliselt valmistatud plastikust, kummist, vasest ning sisaldavad akut. Neid on võimalik ümber töödelda ja saadud materjalidest uued tooted valmistada.

„Kuigi akude ja patareide jaoks on e-sigarettide müügikohtades eraldi spetsiaalsed kogumiskastid, siis elu on õpetanud, et osadesse akude kogumiskastidesse ei ole mõistlik ühekordseid e-sigarette panna. Leidub kogumiskaste, millest on võimalik sinna pandud tooteid lihtsasti välja võtta, mistõttu on alaealised käinud sealt ühekordseid e-sigarette näppamas. Selle vältimiseks tasub eelistada kogumiskaste, kust e-sigarette lihtsasti kätte ei saa,“ soovitas Kurg.

E-sigareti kasutajal on tema sõnul võimalik ökoloogilist jalajälge vähendada, kui võtta ühekordse e-sigareti asemel kasutusele täidetav e-sigaret.

„Kui ühekordse e-sigareti tühjaks saamise järel läheb taaskasutusse kogu seade, siis täidetava e-sigareti korral ainult e-vedeliku pudel. Kuigi täidetava e-sigareti mõned osad tuleb teatud aja tagant välja vahetada, siis on sellegi ökoloogiline mõju ühekordsete e-sigarettide kasutamisega võrreldes väike,“ kõneles Kurg.

Täidetavate e-sigarettide kasutamise ökoloogiline jalajälg oleks veelgi väiksem, kui e-vedeliku pudelid oleksid suuremad. Siin aga kasutajatel valikuvõimalust ei ole, sest muidu keskkonnahoidu tähtsustav Euroopa Liit on otsustanud, et nikotiiniga e-vedelike pudelite maksimaalne suurus on 10 ml.

Keelud pärsivad kogumist

Nicorex Baltic tegevjuhi Diane Sirelpuu sõnul jõuti maailmakoristuspäeva eelsel arutelul kliimaministeeriumiga järeldusele, et kui müügikohas ei ole võimalik väikeelektroonikat eraldada, on ka patareidega kokku kogumine aktsepteeritav ning selgelt parem kui jäätme jõudmine prügikasti.

„E-sigaret ei tohi jõuda loodusesse, sest akud reostavad pinnast ja ohustavad seeläbi ka põhjavee puhtust. Teisalt on akus sisalduvad komponendid äärmiselt väärtuslikud ning nende korrektse utiliseerimisega saab päriselt toota uusi tooteid,“ lausus Sirelpuu.

Nicorex Baltic on enda kaubandusketi Veipland kaudu korduvalt teinud teavituskampaaniaid (nt kampaania „Veip on prügikasti hirm“), et suurendada teadlikkust tagastamiskohtadest. Samuti on ettevõte pakkunud suvistel väliüritustel e-sigarettide tagastamispunkti omal kulul.

„Olen 100% nõus, et ühekordsed e-sigaretid on väga suur probleem keskkonnale, kuni sinnani, et äkki tuleks need keelustada, sest on olemas samas hinnaklassis korduvkasutatavad alternatiivid.“
MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti eestvedaja Ingmar Kurg

Probleemiks on Sirelpuu sõnul asjaolu, et tubakaseadus keelab jäätmete tagastamisel rahalisi hüvesid pakkuda. Samuti tulenevad olulised piirangud teavitustööle nii tubaka- kui ka reklaamiseadusest.

„Tegemist on elektroonikaliigiga, mida tuleb eraldiseisvalt koguda, kuid selleks pakutavad hüved ja teavitustöö on põhimõtteliselt keelatud. Samuti ostetakse suurem hulk ühekordseid e-sigarette maitsete keelu tõttu illegaalsest kaubandusest. Illegaalsete toodete müüjad ei kommunikeeri tarbijale, mida tühja e-sigaretiga teha,“ märkis Sirelpuu.

Philip Morris International (PMI) Eesti välissuhete juhi Kai Tammisti sõnul on ettevõte jäätmete vähendamise nimel ellu kutsunud mitmesuguseid algatusi.

„Suurim neist on CIRCLE’i programm, mis tähendab, et kogume kokku kuumutatava tubaka seadmed ja suuname need ümberkäitlusesse. Üle maailma jõuab kõigist PMI suitsuvabadest seadmetest ümbertöötlemisse kuni 70%. Samas on taaskasutusel meie jaoks ka teine väga oluline eesmärk – lisaks looduse hoidmisele annab taaskasutus meile kui tootjale väärtuslikku teavet, kuidas oma tooteid vastupidavamaks ja lihtsamini ümbertöödeldavaks arendada,“ kõneles Tammist. Ettevõte lööb üle maailma kaasa ka Eestist alguse saanud maailmakoristuspäeval „Teeme ära!“.

Rahvusvaheline päev

Keskkonnaorganisatsiooni MTÜ Let’s Do It World presidendi Heidi Solba sõnul annab maailmakoristuspäev inimkonnale võimaluse osaleda sektori-, piiri- ja kultuuriülestes tegevustes, mis aitavad igaühel meist ümber kirjutada lugu seoses valesti käideldud jäätmetega – kriisiga, mis mõjutab kogu Maa taimestikku ja loomastikku.

„Globaalse organisatsioonina oleme seadnud maailma suurima keskkonnaalgatuse – maailmakoristuspäeva – eesmärgiks kaasata viis protsenti iga riigi elanikkonnast. See hulk inimesi on vajalik murdepunkt, et käivitada ühiskondlik muutus jäätmetesse suhtumises ning nende käitlemises,“ ütles Solba.

Mullu võttis kodanikualgatusest osa 56 000 eestlast, nende seas pea 51 600 koolinoort ja lasteaialast. Üle maailma osales talgutel 19 miljonit inimest. Eesti kõige aktiivsem koristaja on õpilane – suisa 92% Eesti koristajatest olid mullu lapsed ja noored.

Maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg tõdes, et seitsme aastaga on Eestis toimunud areng positiivses suunas – jäätmetest räägitakse palju rohkem ning metsades enam suuri prügimägesid ei leidu, ka teavad inimesed jäätmetega kaasnevatest probleemidest oluliselt enam. Ent mugavus ja tihti ka alternatiivide puudumine pole inimeste tarbimisharjumusi päriselus kuigivõrd palju muutnud.

„Teoorias teatakse, aga tegudes seda veel näha ei ole,“ nentis Saviorg. Ta kutsub kõiki üles võtma kasvõi korra aastas ühe päeva, et osaleda mõnel koristustalgul.

HEA TEADA

Ühekordseid e-sigarette visatakse paraku Eesti loodusesse väga palju. 

Mida on oluline teada veipide kohta?

Elektroonilist sigaretti kutsutakse ka e-sigaretiks, e-suitsuks ja veibiks.

Ära viska e-sigaretti tavalisse prügisse! E-sigaret on väikeelektroonika seade.

E-sigaret sisaldab lisaks muudele materjalidele liitiumioonakut, mis on oma olemuselt patarei ning sisaldab keskkonnale hulganisti ohtlikke aineid.

Liitiumaku sisaldab ka kriitilise tähtsusega toorainet liitiumit.

Veibi akut on võimalik võtta taaskasutusse, ent toote käitlusprotsess on keeruline, sest sigaret ei ole avatav, aku veibi sees kõva kestata ning plahvatusohtlik.

Võimalusel loobu e-sigaretist. Kui aga tarbid, siis eelista kindlasti korduvkasutatava akuga seadet.

E-sigarettide kokku kogumisel on probleemiks madal teadlikkus ja tagastamiskohtade vähesus.

Kasutatud veip tuleb viia kas jäätmejaama, tagastada see kaupluse väikeelektroonika kogumiskasti, patareikasti või anda uue ostmisel müüjale tagasi.

Vana e-sigareti peavad vastu võtma kõik e-sigarettide müüjad 1:1 põhimõttel. Ehk kui minna uut ostma, siis tühja peab müüja tagasi võtma.

Samuti on kohustatud tühja veibi vastu võtma kõik väikeelektroonika kogumise kohustusega jaemüüjad.