Maa-ametis ollakse arvamusel, et Jõelähtme valla uus üldplaneering halvendab oluliselt juurdepääsu valla territooriumil asuvatele maavaradele ning amet keeldub seetõttu üldplaneeringule heakskiitu andmast. Vald ei ole nõus üldplaneeringut muutma ning nii ollakse jõudnud tupikusse.

Vaidlus käib põhiselt kahe ala – Maardu graniidimaardla ja Ruu külas asuva Jägala lubjakivimaardla – üle. Esimesele alale on Jõelähtme valla uues üldplaneeringus kavandatud väikeelamute ning äri- ja tootmise maa-alad; teisele alale kehtestas Jõelähtme volikogu mullu Ruu kaitseala, kus kaevandamine on keelatud.

Maa-amet, kes on keskkonnaministeeriumi poolt volitatud jälgima, et kohalikes üldplaneeringutes arvestataks keskkonnaregistris olevate maardlatega, ei ole valla plaanidega kuidagi nõus. „Maa-amet ei nõustu Jõelähtme valla üldplaneeringu lahendusega, kuna planeeringulahendus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ning maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning üldplaneering on vastuolus maapõueseaduses sätestatuga,“ ütles Harju Elule maa-ameti geoloogia osakonna juhataja Reet Roosalu.

Vaidlus Ruu üle

Vaidlus ja kirjavahetus valla ja maa-ameti vahel on kestnud 2015. aasta sügisest saati, kuid midagi märkimisväärset muutunud ei ole – maa-amet nõuab järjekindlalt, et Ruu kaitsealaga ei võetaks ära Jägala maardlast kaevandamise võimalust ning et Maardu maardla peale ei planeeritaks elamuid. Vald pole märkimisväärseid muudatusi üldplaneeringus aga teinud.

Valla keskkonnanõunik Kristjan Põldaas ütles, et üldplaneeringuga planeeritav ei pruugi ilmtingimata tänasel kujul kehtima jääda, sest uut üldplaneeringut pole veel vastu võetud, rääkimata kehtestamisest ning seetõttu pole see ka dokument, mille pärast peaks vägikaigast vedama. Et üldplaneering muutuks ametlikuks dokumendiks, on vaja läbida kolm faasi: volikogu peab selle vastu võtma, sellele järgneb avalik arutelu, kus võib muutuda nii mõndagi, ning alles siis järgneb kehtestamine.

„Ruu ei saa olla nii tähtis, et kui seal ei kaevanda, siis saab ehituslubjakivi otsa ja kõik kukub kokku.“

„Ruu puhul on tõesti nii, et kaitsealal ei lubata kaevandamist. Seal on väärtuslik looduskooslus ja luited, mis ei saa koos kaevandusega eksisteerida,“ märkis ta. „Maardu maardla puhul on mõlemad võimalikud, nii kaevandamine kui elamud, sest graniidi kaevandamiseks rajatakse allmaakaevandus.“

Ruu kaitseala moodustas Jõelähtme vald mullu ning selle otsuse andis kohe kohtusse sealkandis lubjakivi kaevandada soovinud OÜ Väo Paas. Esimeses kohtuastmes sai õiguse ettevõte, kuid vald kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, kus vaidlus on praegu pooleli.Seega pole praegu kindel, et Ruu kaitseala jääb kehtima.
Oma vastuseisu Ruu kaitseala moodustamisele avaldasid enne Jõelähtme volikogu vastavat otsust nii keskkonnaministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui maa-amet. Kaitsealal paiknevad lubjakivivarud on ministeeriumite arvates riigile niivõrd olulised, et igasuguste kaevandamispiirangute kehtestamine ei tohiks seal kõne alla tulla.

Kristjan Põldaas ei mõista, miks üks väike Ruu kaitseala on riigile pinnuks silmas. „Ruu moodustab tühiselt väikse osa riigi lubakivivarust,“ ütles ta. „Ruu ei saa olla nii tähtis, et kui seal ei kaevanda, siis saab ehituslubjakivi otsa ja kõik kukub kokku.“

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Põldaasa arvamusega ei nõustu – nende andmetel muutub Jägala maardla, mis Ruu kaitsealal asub, peale Tallinna piiril asuva Väo maardla varude ammendamist kõige olulisemaks lubjakivi maardlaks Ida-Harjumaal ning on pealegi Tallinnale lähedal.

Oma vastuseisu Ruu piirkonnas kaevandamisele on kristallselgelt väljendanud kohalikud elanikud, kes 2000ndate keskel vaidlustasid kohtus kaevandaja tellitud keskkonnamõjude hindamise aruande ning võitsid.

Rail Baltic läheneb

Jõelähtme vald on ehitusmaavarade poolest rikas ning sellega on ka seletatav riigi jäik seisukohta valla üldplaneeringu suhtes. „Looduslikud tingimused ei soosi Jõelähtme kohalikku elanikku, vaid kaevandajat ja riiki,“ nentis Põldaas kibedalt muiates.

Valla ajalugu kõiksugu kaevandajatega pole aga sugugi meeldiv ning nüüd on asutud oma elanike ja elukeskkonna kaitsele. Konflikt riigiametitega on vältimatu, eriti kui arvestada, et lähiaastatel algab Rail Balticu ehitus.

„Jõelähtme vallale, kas nüüd Rail Balticuga seoses, on väga tugev surve kaevandajate poolt – viimase poole aasta jooksul on tulnud meile viis taotlust üldgeoloogilisteks uuringuteks. Eesmärk on uurida maavara kvaliteeti ja kas saaks seda kaevandama hakata. Tänagi arutame keskkonnakomisjonis keskkonnaameti poolt saadetud geoloogilise uuringu taotlust,“ rääkis Põldaas.

Rail Balticu ehitusele viitasid oma kirjas vallale ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Mäestööstuse Ettevõtete Liit, kes märkisid, et „Rail Balticu ehitus võib põhjustada samuti vajaduse uute karjääride rajamiseks.“

Jõelähtme vald on aga kindlal seisukohal, et uusi kaevandusi valla territooriumil ei tohi avada. See on kirjas ka valla arengukavas. Sama järjekindel on ka maa-amet, kes riigi poolt volitatud järelevalvajana ei tohi lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui see halvendab maavaradele juurdepääsu. Ruu kaitsealal kehtiv kaevandamiskeeld on just selline „tegevus“.

Kas patiseisust on võimalik kuidagi väljuda? Kristjan Põldaasa sõnul on seda praegu keeruline näha. Pigem hakkavad asjad juhtuma siis, kui vald kehtestab üldplaneeringu vaatamata maa-ameti vastuseisule – võimatu pole ka kohtutee. „Mis siis saab, eks aeg näitab,“ ütles ta.

VAIDLUS: Elamud graniidikaevanduse peale?
• Jõelähtme valla üldplaneeringus on kavandatud Maardu graniidimaardla peale väikeelamute maa-ala. Kuivõrd graniidi kaevandamiseks, kui see kunagi juhtuma peaks, rajatakse allmaakaevandus, ei näe vald elamuala planeerimises probleemi.
• Maa-amet vastustab seda plaani ega ole nõus seda heaks kiitma. „Allmaakaevandamine avaldab negatiivset mõju mõju hoonetele. Mida suuremad ja raskemad on maapinnal olevad ehitised, seda suuremad on kaevandamata jäävad maavara tervikud, st suuremat osa maavarast ei ole võimalik kaevandada,“ selgitas Harju Elule maa-ameti geoloogia osakonna juhataja Reet Roosalu.
• Maa-amet palus üldplaneeringus märkida, et elamute ehitamine Maardu maardla peale on võimalik üksnes peale maavaravaru ammendamist.