Kui Ronnie kaineks sai, haaras teda viha: keegi tõbras oli öise pidutsemise käigus maalinud ta pisikese õnnetu kauplusehüti seinale sõna SEX, nii et nüüd oli kaupluse nimeks Ronnie sexipood. Milline töllakas peatab aga keset poolkõrbelist tühermaad auto sexipoe juures…

Kõik läks aga hoopis teisiti, kui õnnetu poepidaja Ronnie, kõige ehtsam buur, kunagiste hollandi asunike järeltulija, enam kui 30 aastat tagasi aimata oskas. Kentsakas äriidee haaras kohalikke naisi, kes pakkusid müüki oma ihupesu. Siis võtsid oma rinnahoidjad maha esimesed möödasõitvad naisreisijad, edasi juba…

Ronnie sexipood, kuigi kasvanud, meenutab tänaseni pigem hurtsikut kõnnumaal kui tõsist ärikeskust. Teatavasti loeb aga sisu, mitte kest. 

Kellegi rumal nali tegi Ronni kaupluse kuulsaks, lausa legendaarseks – nüüd ei jäta „sexipoe“ juures peatust tegemata ükski enesest lugupidav reisiseltskond. Rinnahoidjaid, püksikuid ja särgikesi ripub laes nii palju, et raske on leida kohta uutele. Kõige pöörasemast äriideest on kasvanud tõeline business, mis annab tööd ja sissetulekut kohalikele nii müüjate, baaridaamide, kokkade, koristajate kui teenindajatena.

Maal, kus tööpuudus on 28–29%, polegi seda nii vähe. Ronnie ise suhtleb külalisega või istub nurgas ja loeb demonstratiivselt raha. Sama tööd võiksid teha ehk väga paljud inimesed sel rikkal maal aga…

Elu nagu paradiisis

Kui esimene valge – oletatavasti oli see portugaallane Vasco da Cama – 1497. aastal ümber Hea Lootuse Neeme Indiasse purjetas, oli ta seda Aafrika mandri lõunatippu külastades küllap sama üllatunud kui Ronnie oma „sexipoe“ ootamatust edust.

See maa oli täis üllatusi, võimlusi ja rikkust. Nii suurt rikkust ja erinevaid võimalusi, et hollandlased otsustasid siia 1652. aastal Indiasse purjetavate laevade varustusjaama rajada. Olgu juba ette öeldud, et sellest varustusjaamast kasvas aegapidi välja tänane mitme miljoni elanikuga Kaplinn

Mida sügavamale musta mandri sisemusse valged tulnukad tungisid, seda suuremaid rikkusi nad avastasid: tänases Lõuna-Aafrika Vabariigis on maailma kõige suuremad plaatina- ja teiste plaatinametallide, samuti kroomi, vanaadiumi ja koobalti varud. Peale selle leidub maapõues uraani, kulda, titaani, rauda ja teemante.

Põhilise osa Lõuna-Aafrika ekspordist moodustavad kaevandatavad maavarad. Reisisellile annavad sellest kõigest tunnistust aimatavate karjääride piirjooned silmapiiril. Rikas pole aga ainult selle riigi maapõu, rikkus mühab kasvada ka maa peal.

Ronnie oma kaupluses vestlemas külalistega. Tema kõrval Urve, reisisaatja. 

Kui ühel mägedevahelisel tasandikul laiuvad viinamarjaistandused, siis mäekuru ületades leiab rändaja end juba poolkõrbest jaanalinnufarmide ja kitsekarjade keskelt; järgmisel tasandikul laiuvad aga silmapiirini nisu- ja rapsiväljad, puuviljade ja tubakaistandused; kõrgematel mäenõlvadel on aga männi- ja teised metsad oma sirgete puuderiviga, kõik inimkäte istutatud.

Kui lisada siia juurde veel ülevalt mägedest avanevad hunnitud vaated valges lainevahus sinisele India ookeanile, ja mõelda juurde aastaringne hea kliima, siis on ütlematagi selge – kui maamunal on kuskil paradiis, siis asub see Aafrika mandri lõunaosas.

Paradiisist põrguks

Kellele palju antud, tahab veel rohkem juurde – nii on loodus kord seadnud. Ja inimene hoiab sellest loodusseadusest kahe käega kinni. Jättes kõrvale sajandeid kestnud valgete ja vaprate mustanahaliste suulu sõjameeste vahel peetud verised lahingud, samuti hollandlaste/buuride ja inglaste vahel peetud Buuri sõjad ning keskendudes vaid viimase saja aasta vastuoludele, siis sätestas hollandlaste/buuride ülekaaluga LAV-i parlament 1948. aastal vastu võetud apartehiidiseadustega vaid selle, mis tegelikkuses nagunii toimis.

Loo autor Ülo Russak Blyde Riveri kanjonis, mida peetakse suuruselt maailma kolmandaks kanjoniks. Taamal India ookean. Fotod Ülo Russak 

Mustad eraldati valgetest seadustega: mustanahalised ei tohtinud omada kaevanduslitsentsi; neil oli keelatud isegi valgete asumite külastamine – välja arvatud tööloaga –, neile ei lubatud valgetega võrdset haridust; täiesti mõeldamatu oli erinevast rassist inimeste abielu. See viis täielikule rassilisele segregatsioonile.

Kui peale pikka ja verist võitlust 1994. aastal esimesed demokraatlikud valimised kindlalt võitnud Aafrika Rahvuskongress Nelson Mandela juhtimisel apartheiidivastased seadused tühistati ja LAV-i esimeseks mustanahaliseks presidendiks tõusis ülipopulaarne Mandela, uskusid paljud, et selles riigis saabub rahvaste võrdsuse ajastu. Oli ju Nelson Mandela oma leppimispoliitikaga pälvinud isegi Nobeli rahupreemia.

Paraku pääsesid Mandela parteis – Aafrika Rahvuskongressis – võimule radikaalse suuna esindajad. Ja valgetele hakati tagasi tegema kõike seda, mida aastasadade jooksul olid valged teinud maa pärisperemeestele, mustanahalistele.

Nii et enamik valgeid elab nüüd nagu Ronnie oma sexipoes – loeb küll raha, naljatab ja naerab, aga ei tea mis toob homne päev. Kas mõni must mees ei taha juhuslikult tema sexipoodi omaks kuulutada, ise kõnnumaal õllega kaubelda, kuulsust nautida.