13. aprilli ennelõunal tõusid leegid Saue vallas Lootuse küla naistehoone katusest. Pilliroost katus põles kui säraküünal. Ehkki päästekomandod tegid, mis oli nende võimuses, hävis majast üle kahe kolmandiku.
Vabatahtlikuna naistekeskuse juhina töötav Einike Pähn-Roos keetis õnnetuspäeva hommikul kapsasuppi. “Pott oli pliidi peal, siin esimesel korrusel. Me olime tüdrukutega kõik köögis koos. Suppi keetes ma vaatasin aknast välja,” meenutab ta.
Aknast nägi Einike õue langevat suitsu. “Meil vahel ongi niimoodi, et kui on tuul, siis tuul toob korstnast suitsu maha, õu on suitsu täis ja see läheb metsa. Aga kuidagi seda suitsu oli palju.”
Nagu Jeeriku pasun
Üks keskuse rehabilitantidest – Kristiina – teatas, et 10-15 minutit tagasi pani ta katla küdema. Ta lubas vaadata, mis toimub. Katel oli korras, aga garaaži trepi juures kuulis Kristiina praksumist. Naine tajus, et rookatusega on midagi valesti.
Einikese sõnul hakkas Kristiina karjuma: “See tuli nagu Jeeriku pasunast. See oli läbilõikav, sõnulseletamatu hüüd – Einike, meie rookatus põleb!”
“Mina kõigepealt helistasin Viljamile. Tema on meie Kibuna vabatahtlike komando juht. Viljam küsis, kas 112 helistasid. Ma ütlesin, et kohe läheb järgmisena. Siis helistasin sinna,” jätkab Einike. Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 11.15.
Kakskümmend minutit hiljem jõudsid kohale Kibuna vabatahtlikud, aga tuule tõttu oli terve katus juba leekides. Põhja päästekeskuse kaudu tulid abiks veel Keila, Paldiski ja Risti kutseliste komandode meeskonnad, samuti Nissi vabatahtlikud.
Einikese sõnul saadi suurem tuli maha tunni aja jooksul. “See käis organiseeritult. Mehed töötasin nagu sipelgad, vaatasid teineteisele otsa ja juba teadsid, mida teha. Nad tegid väga hästi oma tööd.”
Põhja päästekeskuse andmetel lokaliseeriti tulekahju kell 13.11 ja likvideeriti 13.45. Kibuna komando mehed tulid õhtul siiski kontrollima, kas kõik on korras.
Tule hävitustöö järel avaneb Lootuse külas kurblik pilt – suitsust, tulest ja kustutusveest on rikutud kolm neljandikku naistehoonest.
“Me olime saanud jalad alla ja siis tuli selline pauk,” ohkab Märt Vähi, MTÜ Lootuse küla asutaja.
Tule hävitustöö
Eeskoja ümmarguse akna raamist immitseb valgust tahmunud nagidele ja elektriradiaatorile. Söestunud aampalkide keskel sirutab end taeva poole graniitkividega kaunistatud kamina korstnajalg.
Ühes elutubadest äratab tähelapanu poolpõlenud raamat pealkirjaga: “Suur Piibel. Ilmub eestikeelse piibli 200 a. juubeli tähistamiseks.” See on kõik, mis Märt Vähi vanaisa suurest piiblist alles jäi.
Piibli kõrval on söestunud äärtega fotoalbum Märdi tütre pulmapiltidega. “See on mu lapselaps seal. Tütrel olid pulmad Iirimaal,” räägib mees. Märdi tütar Rhoda nimelt abiellus Iirimaal Tony-nimelise mehega.
“Siin on mu tool, kus ma istusin,” osutab Märt söögitoas mustaks tõmbunud mööblile. Tooli kõrval kapil oli klaaskauss õuntega. Klaaskauss on tulekahjus purunenud tuhandeks killuks, õuntest on saanud aga küpsed ahjuõunad.
Köögis näitab Einike supipotti, kus ta õnnetuse hetkel suppi keetis. “Pott on praeguseni pliidi peal. Siin on kapsasupp veel sees, täiesti sees,” imestab naine.
Üllataval kombel on kontorituba tulest peaaegu et pääsenud – katki on vaid aknaklaasid. Tule levikut kontorisse aitas peatada Einikese korraldus kõik vaheuksed sulgeda.
Ka tuhaplokkidest garaaž on enam-vähem korras, samuti kütteruum, kus ahjul ja veeboileril mingeid kahjustusi ei ole
Kuidas taastada?
Miks ikkagi Lootuse küla naistehoone süttis? “See oli see säde, mis sealt ülevalt tuli,” ütleb Einike. Tema arvates lendas säde ahju katla plekist korstna kaudu pilliroost katusele, põhjustade nõnda hävingu.
“Kust ta muidu tuli. Katusel olid ainult mõned juhtmed. Meil käisid oravad seal üleval. Ma arvasin, et need närisid kuskilt juhtmetest läbi, aga tulekahju algas väljapoolt,” räägib Märt.
„Menetlusgrupi toimingud tuvastasid, et tulekahju sai alguse moodulkorstnast kütmise käigus lennanud sädemetest, mis süütas rookatuse,“ kinnitab Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Jane Gridassov.
Lootuse küla naistehoone oli kindlustatud Ergos 250 000 euro peale. “Kahjuks kindlustussumma ei kata sellise maja asenduskulusid. Asendamine maksaks vähemalt 350 000-400 000, sest see oli rookatusega palkmaja,” arvab Märt.
Teise variandina kaalutakse naistehoone ülesehitamist hävinud hoonest pisut kaugemale tiigi äärde. Kolmanda variandina tuleb kõne alla kahe naaberhoone müümine ja naistekeskuse üleviimine Lootuse küla keskuse juurde.
Märt loodab, et uus naistehoone valmib enne talve ehk siis käesoleva aasta novembris-detsembris. Lisaks Ergo kindlustuse rahadele loodetakse heasoovlike inimeste annetustele.
TEAVE: Lootuse küla
- MTÜ Lootuse küla asutas Rootsis sündinud ja pikka aega Kanadas elanud väliseestlane Märt Vähi koos poeg Andrew’ga 2000. aastal.
- Lootuse küla koosneb 20 hoonest üle Harjumaa. Läbi töö üritatakse aidata alkoholismi ja narkoprobleemidega inimesi. 18 aastaga on nõnda tuge leidnud 450 abivajajat.
- Tules hävinud rookatusega palkmaja oli Lootuse küla kõige vanem ehitis, rajatud juba enne MTÜ loomist üheksakümnendatel Märt Vähi vanaisa talukoha vundamendile.
- Kes soovib toetada hävinud hoone taastamist, võib teha ülekande MTÜ Lootuse küla Swedbanki kontole EE242200221017410925 märksõnaga Ehitame üles.