Saabunud on kevad. Aeg, kui oma aias toimetamisega täiel rinnal alustada saab. Ilmad on ilusad ja on tunne, et tahaks grillima asuda. Avad grillikaane ja vastu vaatab väikeste täpiliste munadega ehitud linnupesa. Mida teha ja kuidas edasi toimida?

Kevadel ja suvel koduaias toimetades märkame enda ümber sagimas mitmeid värvulisi, kes ussikesi ja putukaid noka vahel kandes ringi lendavad. Segamatult jookseb ringi orav ja tassib sammalt tuulekasti, kuhu ta oma pojad on poetanud. Nugis või tuhkur on juba jõudnud ennast oma kutsikatega pööningule sisse seada. Rebane kavatseb oma kutsikad suvekodu juures üles kasvatada.

Kui pojad on juba ilmavalgust näinud, ei olegi midagi teha. Muul ajal tasub ümberasustamise murega ühendust võtta keskkonnaametiga.

Siilipoeg, kelle ema auto alla jäi. 

Kui linnupesa on tehtud inimese jaoks sobimatusse kohta ja seal sees on juba munad või koguni koorunud tibud, ei saa sinna mitte midagi parata. Tuleb oma elu mõneks ajaks ümber seada ja lasta emal pojad suureks kasvatada. Paljud pisikesed linnupojad on juba paari nädalaga piisavalt suured, et ise hakkama saada ja siis on ka hõivatud koht taas vaba. Imetajatega on ooteaeg siiski pikem.

Leides linnu- või loomapoja

Mida teha, kui juhtud leid-ma linnu- või loomapoja? Kui linnutibu on pesast välja kukkunud, siis oleks mõistlik nõu pidada oma ala spetsialistiga, saata talle linnupojast pilt. Kui tibu on veel liiga väike, tuleks ta pessa tagasi aidata ja võimalikult kaugelt jälgida, kas ema teda toitmas käib. Selle pärast muretsema ei pea, et linnud katsumise tõttu oma pojad hülgaks.

Pisikesed leevikesed ema ootamas. Foto Sven
Hõbemägi 

Paljude liikide tibud ongi pesast lahkudes maapinnal, sest lennata nad veel ei oska aga pessa enam ka ei mahu või on nad juba liialt püsimatud. Ema käib neid maapinnal toitmas, peatudes poja juures vaid viivuks ja inimene saab neid taas mitte sekkudes ja oma koduloomi eemal hoides aidata. Peagi lendab see linnupoeg oma teed. Selline käitumine erineb aga liigiti! Näiteks pääsukesed oma poegi maapinnal toitmas ei käi ja kui pesa on juhuslikult lagunenud, tuleks vana pesa lähistele riputada näiteks korvist asenduspesa ja pojad sinna sisse panna.

Kui sinu teele satub orava-, jänesepoeg või mõni muu imetaja, siis jällegi – ära sekku enne, kui oled asja spetsialistiga arutanud! Imetaja hülgab oma poja, tundnud tema küljes inimese lõhna.

Paljude liikide tibud ongi pesast lahkudes maapinnal, sest lennata nad veel ei oska.

Jäneseema näiteks kohtub oma pojaga vaid paaril korral päevas. Ta on pesakonna enda arust sobivasse ja varjatud kohta peitnud, et õhtu saabudes nende juurde tagasi tulla. Jah, vahel on see koht ka näiteks keset linna ehituspoe parklas olev lillepeenar, aga ema teab, et õhtul ootab teda seal pisike jänesepoeg, kes on terve päeva üritanud ennast võimalikult nähtamatuks teha.

Paarinädalane oravapoeg, kelle vabakäigukass pesast välja tõi. Foto Merit Põld 

Kui leiad aias ringi liikudes ühe sellise karvapalli, jäta see põõsaalune täna rohimata, homme on ka päev ja pisike on ilmselt juba uude kohta peidetud.

Oravapojaga on teine lugu – kui ta on liiga väike ja pesast kukkunud ning tagasi ronida ei oska, siis vajab ta selles pisut abi. Kui tead, kus on tema pesa, aita ta kinnastega kaetud kätega sinnapoole tagasi. Kui aga ema ei paista ja pesa asukohta ei tea, siis otsi talle kiiresti spetsialistide juurest abi.

Oravapojaga võib juhtuda, et ta potsatab liiga vara maha, kui emaga on midagi juhtunud ja nälg ajab pesast välja. Sellisel juhul on vaja kindlaks teha, kus on pesa asukoht, kas ema kindlasti pessa tagasi ei tule ning selles täielikult veendununa spetsialistide juhiste järgi edasi toimida.

Kui juhtub, et liigutad näiteks sügisest seisma jäänud lehe- ja oksahunnikuid ning satud peale siilipesale, siis jäta töö pooleli ja oota, kuni siiliema pojad suuremaks kasvatab ja ise oma poegadega pesast väljas käima hakkab. Kindlasti tuleb veenduda, et siiliema pessa tagasi tuleb ja pesa juures muutusi märgates poegi ei hülga!

Kui nad kõik on juba piisavalt suured, lähevad nad oma teed ja aias saab viimse kui ühe hunniku likvideerida. Ilma emata ringi liikuvad pisikesed siilipojad vajavad aga abi. Sarnaselt oravatele, tulevad ka nemad liiga varakult pesast välja, kui nälg näpistama hakkab ja emaga on õnnetus juhtunud.

Kui lendas aknasse…

Kui lind teeb valearvestuse, potsatab vastu akent ja ära ei lenda, toimi järgnevalt.

Tõsta lind õhuaukudega karpi ja vii tuppa. Sega klaasi vee sisse ühe teelusika jagu mett ja tilguta linnule paar tilka noka peale. Pea meeles, et mitte kunagi ei tohi linnule vett otse suhu panna, nii satub vesi kopsu ja lind sureb!

Hoia lindu hämaras siseruumis õhuaukudega karbis ligi tund aega, seejärel ava karp õues ja loodetavasti on ta piisavalt toibunud, et taas oma teed minna. Kui lind aga lendu ei lähe, pea nõu spetsialistiga!

Kui lind on sattunud siseruumi või ventilatsioonitorusse ja enam iseseisvalt välja ei saa, vajab ta abi.

Proovi lindu näiteks linaga püüdes kätte saada. Eelise linnu ees annab, kui ruum hämaraks teha. Kui aga laed on kõrged ja lind kuidagi ise väljapääsu ei leia või on sattunud kättesaamatusse kohta, on võimalus kutsuda appi OÜ Linnuabi Grupp, kes linnu turvaliselt tagasi loodusesse toimetab. Samuti pakuvad nad abi lindude peletamisel ning lindude põhjustatud segaduse koristamisel.

Pesarahu rikkuda ei tohi!

• Kui leiad linnu- või loomapoja, ära sekku spetsialistiga nõu pidamata.
• Igal linnu- ja loomapojal on oma kindel menüü. Ära anna neile mitte kunagi lehmapiima ega ühtegi teist asenduspiima!
• Loomadele ja lindudele lehmapiima andmine põhjustab tõsiseid tervisemuresid ja lõppeb peaaegu alati surmaga.
• Nõu ja abi saamiseks pöördu spetsialistide poole: Eesti Metsloomaühingu numbril 5632 2200 või Facebookis, keskkonnaameti numbril 1247, OÜ Linnuabi Grupi numbril 5911 9117.