25. augustil toimus Loksal linnavolikogu, mille päevapunktide seas otsustati pöörduda valdadega riigikohtusse, et selgitada välja võimalik põhiseaduse riive. Paralleelselt riigikohtu otsusega otsustati moodustada haldusreformi komisjon ühinemisläbirääkimisteks Kuusalu ja Vihula vallaga.
26. augustil saatis Loksa haldusreformi komisjoni ja volikogu esimees Rein Heina Kuusalu ja Vihula vallale kirja, milles kutsub valdasid 15. või 16. septembril Loksa kultuurikeskusesse arutlema ühinemise vajaduse üle ning kokku leppima edasises, et ühinemisläbirääkimistega edasi liikuda.
Enn Kirsman. Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman ei osanud öelda, kuidas volikogu kutsele vastab. “Peame oma komisjoniga arutama, mida teha, sest meie komisjon on moodustatud [volikogu istung 29.06.16 – toim] ainult Loksaga läbirääkimiseks, volitused Vihulaga läbirääkimisteks meil puuduvad. Samuti ei tea me, kas volikogu üldse Vihulaga läbirääkimised avab,“ kommenteeris Kirsman. Vastus Loksa kirjale peaks Kuusalul olema koostatud järgmise nädala alguseks.
Vihula vallavolikogu esimees Aide Veinjärve sõnul ollakse valmis kohtuma kõigi osapooltega, kes on neile ühinemisettepaneku teinud. “Soovime Loksa linna ja Kuusalu valla juhtidega kohtuda, et leida ühisosa. Ühinemine oleks mõistlik valik jätkusuuliku omavalitsuse moodustamise suunas,” ütles Veinjärv.
Juhul kui omavalitsused soovivad liituda vabatahtlikult, peavad kokkulepped olema sõlmitud enne 2017. aastat, vastasel juhul ootab ca 3000 elanikuga Loksat ja ca 2000 elanikuga Vihulat sundliitmine, Kuusalu vallal on elanikke üle 6500. Soodustamaks vabatahtlikku ühinemist, on lisamotivatsioonina laual ka maksimaalne, 800 000-eurone ühinemistoetus.
Poolt ja vastu
Rein Heina. Loksa linnavolikogu jätab kahetise mulje: ühelt poolt minnakse haldusreformiga riigikohtusse, teisalt aga minnakse reformiga kaasa. Heina sõnul on riigikohtusse mineku eesmärgiks saada õigusselgust, mis sunniks riigikogu haldusreformiseaduse põhiseaduse vastased sätted kehtetuks tunnistama. Advokaadibüroo Varul AS koostatud haldusreformi analüüsi järgi on küsimuse all sätted, mis puudutavad elanikkonda (5000 elaniku alampiir), kohalike omavalitsuste võimekust, teenuste mahtu ja kvaliteet ning ühinemise hüvitist. “[Praegune – toim] reform ei lahenda omavalitsuste probleeme. Reformi elluviimisel need vaid süvenevad, lõhutakse elujõulised kogukonnad ja külad tühjenevad veelgi,“ ütles Heina. Loksa volikogu esimees usub, et 30. septembriks on teada riigikohtu seisukoht. Seniks tuleb minna edasi aga sellega, mis on haldusreformis kirjas.
Loksa haldusreformi pooldamist näitavad mitmed ühinemissoovid. “Loksa linna ei ole haldusreformi vastu. Oleme sajandivahetusest juba neljal korral teinud naabritele ettepanekuid ühinemiseks, seni tulemusteta,” selgitas Heina. Nüüd on vabatahtliku ühinemise aeg piiratud, sest taotlus selleks peab jõudma maavanema kätte 2017. aasta 1. jaanuariks.
Pingelised läbirääkimised
Üheks põhiliseks küsimuseks Loksa ja Kuusalu läbirääkimiste vahel saab olema Kiiu mõis ehk Kuusalu vallavalitsuse hoone. Loksa soovib, et Kuusalu vald loobuks mõisa remondist ja selleks võetud ühe miljoni euro suurusest laenust. “Loodame, et Kuusalu valitseval koalitsioonil jätkub riigimehelikkust tunnistada, et laenuraha Kiiu mõisa remondiks oli viga,” rääkis Heina.
Kuid mõisas on remont juba alanud ning Kirsmani sõnul ei plaanita seda peatada. “Vallamaja remondiks laenuna võetav miljon ei halvenda meie finantsvõimekust ning vajadusel oleme suutelised veel samas suurusjärgus laenama, ilma, et seadusega vastuollu läheksime,” sõnas Kirsman, kelle sõnutsi oli remondiks viimane aeg. Vastasel juhul oleks tulnud alustada hoone lammutamisega.
“Hoopis Kuusalu vallavolikogu oleks võinud oma otsuses [volikogu istung 29.06.16 – toim] alustada ühinemisläbirääkimisi, seada lõhki laenanud Loksa linnale eeltingimusi. Aga me ei teinud seda, sest see ei ole hea toon ning näitab, et otsuse tegijad pole oma soovides siirad. Me ei kavatse olla haldusreformile piduriteks,” ütles Kirsman.
Heina sõnul on linna netovõlakoormus (60% põhitegevuse tulude kogusummast) aastaks 2018 seadusega lubatud normis. Samas mõistab ka tema, et sundliitmine oleks halb variant kõigile. Seega on ühinemisläbirääkimisteks olemas vajalik pinnas.
Järgneva paari nädalaga peaks olema selge, mitu omavalitsust on ühinemisläbirääkimiste laua taga.
