Kolmapäeva õhtul esitleti Loksa kooli algklasside maja saalis raamatut “Loksa kool 150”. Selle märksõnana kõlab “Meie kool – see Loksa teadustempel”.
Üks raamatu koostajatest on Loksa gümnaasiumis füüsikat ja arvutiõpetust andev Arvi Soolind, kelle enda haridustee algas Põlvamaal Mikitamäe põhikoolis. Loksale õpetajaks jõudis mees 1996. aastal.
“Minu roll raamatu koostamisel oli pigem tehniline. Mina olin see, kes kõik loomingulise materjali kokku korjas, üheks tervikuks tegi, pildid lisas, suhtles kujundajaga, toimetusega,” räägib Soolind.
Eeskuju võeti Kadrinast
Raamatu koostamisega tehti algust kolme aasta eest. “Minu kätte hakkasid tekstid jõudma 2016. aastal. Mina ei teinud tekstide valikut. Sellega tegelesid teised inimesed, kes otsisid kroonikatest mälestusi, kirjutasid üles. Mina võtsin need lõplikud materjalid ja panin kokku,” ütleb Soolind.
“Mina korjasin säärast rubriiki nagu õpilasest õpetajaks, saatsin laiali meilid nendele, kellest ma teadsin, et nad on õpetajaks hakanud. Siis ma toimetasin olümpiaadide osa. Eesti keele õpetajana tegin korrektuuri,” selgitab Valvi Joaväli, kes alustas Loksal õpetajatööd 1985. aastal. Pärit on tema Pärnu linnast.
Loksa kooli juubeliraamatu koostasid kokku seitse inimest – lisaks Arvi Sooväljale ja Valvi Joaväljale veel Riina Paartalu, Urve Veersoo, Linda Aasrand, Pille Veber ja Urve Toompuu.
Kas kooli minevikku on lihtne või raske kaante vahele saada? “Eks ta nõuab aega, püsivust. Tuleb üle lugeda, veelkord parandada, siis jälle uuesti üle lugeda. Ega see kõige kergem tegevus ei ole,” arvab Soolind.
“Alguses ma mõtlesin, et see on ülejõu käiv töö, sest ma olen koolisündmuste buklette teinud ja tean, mis vaev sellega on. Teiseks tõdesime mingil hetkel, et väga palju rubriike oleks võinud veel teha, aga töö oli juba raamistiku saanud ja sinna ei andnud enam lisada,” meenutab Joaväli.
Eeskujuks olid juba ilmunud koolilood, näiteks “Mälestuste raamat Kadrina kool 100”, mis ilmus 2002. aastal sajaleheküljelise väljaandena sealsete vilistlaste initsiatiivil.
Raamatul “Loksa kool 150” on 152 lehekülge, seda trükiti Printonis 500 eksemplari. Kool sai raamatud trükikojast kätte 25. märtsil. Raamatuesitluse järel võtsid osalejad end koolimaja koridoris sappa, et kooli mälestusteraamatut hinnaga 20 eurot tükk koju lugemiseks osta.
Tulevik lahtine
Praegu õpib Loksa gümnaasiumis 294 õpilast, kelle seas on nii eesti- kui venekeelseid. “Loksa kool 150” keskendub eeskätt kooli eestikeelsele poolele. “Venekeelsest kooliharidusest Loksal tuleb sügisel oma raamat,” lubab Joaväli. Nimelt möödub siis 70 aastat venekeelse õppe algusest Loksal.
Haldusreformiga sundliidetakse Loksa linn Kuusalu vallaga. Kuidas see mõjutab Loksa kooli? “Kui toimub liitumine, hakatakse haridust juhtima ühisest kohast. Kuusalu vald hakkab juhtima kõiki koole. Kas see nüüd on Loksa koolile hea või halb, seda on väga raske kohe öelda,” arutleb Soolind.
“Eks see paistab siis, kui see asi toimub. Siis võib olla stsenaarium selline, et Loksale jääb kakskeelne põhikool. Võib-olla on stsenaarium, et me jätkame siin gümnaasiumina,” räägib Soolind.
“Kool töötab nii kaua, kui on õpilasi,” arvab Joaväli.
AJALUGU: Loksa kooli kronoloogia
1867 – vanas talutares alustas tööd Kõnnu valla Loksa külakool 20 õpilasega.
1903 – valmis uus Loksa koolimaja, nn Kõnnu valla 2-klassiline ministeeriumikool, õpilasi oli 120.
1920 – ministeeriumikool reorganiseeriti 6-klassiliseks Loksa algkooliks.
1927 – koolimaja hävis tulekahjus.
1929 – avati uus Loksa koolimaja, õpilaste arv tõusis 220-ni.
1940 – algkoolist sai Loksa 7-klassiline kool.
1947 – avati esimesed kolm klassikomplekti vene õppekeelega õpilastele.
1951 – 7-klassiline kool reorganiseeriti Loksa keskkooliks.
1956 – valmis uus koolimaja, õpilasi oli 562.
1979 – avati kooli võimla.
1988 – keskkool jagunes kaheks: Eestikeelseks Loksa I keskkooliks (352 õpilast) ja venekeelseks Loksa II keskkooliks (657 õpilast).
2010 – seoses õpilaste arvu vähenemisega ühendati kaks kooli Loksa gümnaasiumiks.
2017 – Loksa gümnaasiumis õpib 294 õpilast.
