Kui Harku karjäärides toimuvad lõhkamistööd, vappuvad mõnesaja meetri kaugusel paiknevad Iron Balticu ja Enemati tootmishooned. Ehkki firmad on teinud pöördumisi nii vallavalitsustesse, keskkonnaametisse kui tehnilise järelvalve ametisse, ei ole lahendust leitud.

“Tegemist on vanema nõukaaegse ehitisega, mis rajati “õndsal kolhoosiajal”. See on endine laudahoone,” räägib Martin Maripu Iron Baltic OÜ tootmishoone kohta.

Iron Baltic on 27 töötajaga ettevõte Saue vallas Põldmäe teel. Seal valmistatakse ATV-de lisavarustust nagu lumesahad ja põhjakaitsed.

Krohvi kukub laest

“Maja vappub teatud aegadel. See tuleb karjääri lõhkamistest. Hoonel on krohvvärviga laed. Sealt pudeneb lubjakrohvi taolist asja just peale selliseid värinaid,” selgitab Maripu.

“Pauku kui sellist ei ole kosta , aga majast käib kõmin läbi. Need maapinna värinad otseselt jalaga tajutavad ei ole, aga kui sa satud sel momendil kätt laua peal hoidma, siis sa tunned seda vibratsiooni,” täpsustab mees.

“Värinad on suvalistel hetkedel. On olnud hommikul, lõuna paiku, õhtul. Võib-olla nendel seal karjääris on mingi loogika, et mis, kus ja kuidas,” arutleb Maripu.

“See tekitab kõhedustunnet. Ühel momendil võib see hoone kokku kukkuda,” kardab ta. Mehe muret süvendab seegi, et karjääri äär liigub tasapisi Iron Balticu tootmishoone poole.

“Kuna see on valla maa, siis me tegime ametliku pöördumise Saue valda, et kes siis vastutab, kui maja kokku variseb ja inimesed viga saavad,” meenutab Maripu.

Probleeme ka Enematil

Sealsamas Põldmäe teel paikneb 18 töötajaga Enemat OÜ, mille praegune tootmishoone valmis kolme aasta eest. “Me toodame spetsiifilisi ja ülitäpseid detaile meditsiinitööstuse jaoks. Toodangust praktiliselt 100 protsenti läheb Saksamaale,” selgitab Enemati juht Heikki Reitalu.

“Harku karjääri lõhkamistega on olnud nii, et meil terve maja väriseb. Mingi aeg lõhati iga päev kella ühe paiku. Meil isegi toormaterjal on kukkunud riiuli pealt maha, sihukesed kolmemeetrised latid,” kirjeldab Reitalu.

Martin Maripu Iron Balticu tootmishoone ees, mille laest kukub krohvi, kui Harku karjäärides paekivi lõhatakse. 

Ühe pauguga seoses kadus Enematist isegi vool. 2016. aasta suvel teavitati karjääriga seotud probleemidest nii Saue kui Harku valda. Eelmise aasta novembris saadeti kaebus keskkonnaametile, detsembris tehnilise järelvalve ametile.

“Mida kõvema laksu nad panevad, seda paremini nad paekivi kätte saavad. Peale seda, kui me saatsime keskkonnaametile ja Harju valda kirjad, tõmmati lõhkelaengud alla,” räägib Reitalu.

“Mingi periood oli vaiksem, siis läksid laksud jälle suuremaks. Me kaalusime maavärinate mõõtmise aparatuuri soetamist, et tõendada ära, et see segab meie tootmist,” meenutab Reitalu.

“Karjäär tuleb ju kogu aeg lähemale ja lähemale. Aknast vaatad, et ta on meil juba prakliliselt üle tee, 400 meetri kaugusel,” kurdab Reitalu.

Karjäär hoopis laieneb?

Nii Iron Balticu kui Enematiga on võtnud vaevaks suhelda Saue vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Karina Utsar. 27. juulil 2016 vastas ta Enematile, et Harku karjäär on üleriigilise tähtsusega maardla ja vastavalt maapõueseadusele annab üleriigilise tähsusega maardlast kaevandamise loa keskkonnaministeerium.

24. aprillil 2018 Iron Balticule saadetud kirjas väitis Utsar, et Saue vald on lubade menetluse käigus arvestanud varasemalt koostatud keskkonnamõju hinnangutega. Iron Balticul soovitati sisulisemateks vastusteks pöörduda keskkonnaameti maapõuebüroo poole.

Utsar olevat Enematile lubanud, et ettevõtet hakatakse lõhkamistest eelnevalt telefoni teel teavitama. Häda olevat aga selles, et paekivi kaevandavad kaks erinevat firmat. “Üks teatab, teine ei teata,” kurdab Enemati sekretär Ille Orutar.

Mis võiks olla lahendus? “Ma ei ütleks, et karjääri sulgemine, aga parem tehnoloogia,” ütleb Maripu. “Neil peaks olema ikkagi mingid ettekirjutused, kui suure lõhkelaengu nad võivad panna,” arvab Reitalu.
Kõik märgid viitavad sellele,et lähiajal Iron Balticu ja Enemati probleemid ei lahene, pigem vastupidi. Karjäär nimelt taotleb luba laienemiseks. See laieneks Põldmäe teeni ehk sisuliselt Iron Balticu ja Enemati külje alla.

KOMMENTAAR: Martin Nurme, keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja

Harku maardlas tegutsevate karjääride kaevandamislubade omanikud on AS Harku Karjäär ja Balti Kivi OÜ. Kahel firmal on seal kokku kasutada 97,95 hektarit maad mäeeraldisena ja 104,21 hektarit teenindusmaana.
2. mail 2018 esitas AS Harku Karjäär Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse, mille kohaselt soovitakse täiendavat mäeeraldist 26,63 hektarit ja teenindusmaad 27,63 hektarit.
Keskkonnaametile on tulnud eraisikutelt kaebusi nii uue taotluse kui ka olemasoleva karjääri kohta. Uue taotluse kohta on algatatud keskkonnamõjude hindamine (KMH), mille aruanne annab meile vastuse, kui suures ulatuses võib tulevane keskkonnahäiring (nt müra, tolmu ja vibratsiooni osas) olla. KMH käigus viiakse läbi vajalikud keskkonnauuringud, et selgitada välja plaanitava tegevuse mõju keskkonnale ning antakse soovitused, kuidas leevendada võimalikke negatiivseid häiringuid. Samuti on KMH käigus kõigil huvitatutel võimalik esitada omapoolseid ettepanekuid ning märkusi.
Kaebused, mis on esitatud kehtivatele lubadele, edastas keskkonnaamet keskkonnainspektsioonile, kes teostab keskkonnaalast järelevalvet.