Arboristid harvendavad praegu suuri pargipuid. Kokku hooldatakse veidi üle saja puu. Töö algas veebruaris ning on valmis maikuuks. Oksadest ja puutüvedest tehakse hakkepuitu. Linn on viimastel aastatel taastanud pargi väljanägemist, puistut, teid ja veekogusid. Veebruaris alanud ja maini vältavad arboristitööd on üks osa projektist “Keila mõisa pargi ökoloogiline restaureerimine”. See algas 2014, kestab aastani 2020 ning rahastus tuleb KIKilt.
“Taastamisel lähtume looduskaitsealuse Keila mõisa pargi piiridest ja seda ala on kokku 19,8 hektarit. Minu andmetel on see linna kõige suurem ja väärika ajalooga park. Puid täpselt keegi lugenud ei ole, sest tegemist on vabakujulise metsapargiga ja ka peale restaureerimistöid jääb osa pargist metsailmeliseks puistuks,” selgitab linnaaednik Inge Angerjas.
2013. koostatud pargi hoolduskava dendroloogilise hindamise andmetel on üksikuid puid hinnatud 110. Park on aastast 1959 riikliku loodukaitse all. Seal on loetletud vähemalt 38 linnuliiki ning jõe kaldal elavad kopradki.
Avaramad vaated
Praegu harvendab lehtpuid ning teeb muud hooldust Aruküla ettevõte Ambriesto OÜ ehk Puuabi. Selle juht Kristjan Kasemaa ütleb, et võrreldes näiteks kümnenditaguse ajaga on park hoopis teise väljanägemisega. Esimesed tööd algasid aastal 2008 ning tänaseks on raiutud ohtralt võsa ja hõrendatud puid. “Kui mina siia tööle tulin, siis valitses pargis padrik. Nüüd on näiteks mõisa peahoone ehk muuseumi ees suur lagendik. Pargiteedel joostakse ning harrastatakse kepikõndi. Päeval peavad siin tunde lasteaiad,” loetleb Angerjas.
Arboristitöödele eelnes restaureerimisprojekti koostamine. Oma järge on ootamas pargiteede taastamine, väikese jalakäijate silla ehitus Koidu tänava otsa ja pargi lõunaosa veestiku korrastamine. “Park paikneb geodeetiliselt linna kõige madalamas piirkonnas jõeharude vahel. Ja ilmselt seetõttu on kunagi rajatud pargi lõunaosasse omapärane nõvadest koosnev veesüsteem. Kaks nõva on plaanis ka taastada,” lisab Angerjas. Projekti koostas Kalev Raadla AS-ist Maa ja Vesi.
Istutatakse puid
Lisaks puude hõrendamisele ja hooldusele on plaanis ka istutustööd. Näiteks muuseumi ette leiavad koha sirelid ja muud tavaliigid. Ümber istutatakse ka osad väikesed tammed, mis on kasvanud mestikuna keset aasa. “Need on kuni kolm meetrit kõrged. Tehnika tuleb ümberistutamiseks Karukäpa puukoolist Jõgevamaalt,” ütleb Angerjas.
Lisaks on plaanis panna üles pesakastid nahkhiirtele ning taastada teid. Mitmeaastaase uurimise käigus on leitud ka 17.-18. sajandil rajatud ja peahoone ees asunud nn regulaaraia müürid.
