Lilleorus, mida teatakse-tuntakse rohkem ökokogukonnana, alustab septembrist tööd ka põhikool, „uus kool uuele põlvkonnale,“ nagu kinnitatakse kooli tutvustavas bukletis. Esialgu istub koolipinki – kuigi ka traditsioonilistes koolipinkides istutakse seal harva – kaheksa algklasside õpilast. Kooliharidust hakkab jagama kaks õpetajat.

„Tegelikult on siin kogukonnas kooli asutamise mõte vana üle kümne aasta,“ kõneleb kooli üks kahest õpetajast, pedagoogihariduse ja -kogemusega Stina Valgma. „On meil ju täiskasvanute koolitamine ammu korralikult käivitunud, kogukonna vaimse juhi Ingvar Villido loengute ja praktiliste kursuste sarja „Teadliku muutuse kunst“ tuntakse Eestist kaugemalgi, selle on läbinud sajad inimesed. Ja kui siin on läinud täiskasvanute koolitamine nii hästi, miks ei võiks me siis koolitada lapsi,“ kõneleb Stina Valgma kooli loomise idee sünnist.

Peale idee on vaja aga paljutki muud. On vaja lapsi, õpetajaid ja lõpuks ruume, kus õpetunnid läbi viia.
„Kesksuvel valmis meil ökokogukondade ülemaailmse kokkutuleku tarvis pilliroopakkidest uus avar ökohoone koolitusteks ja muudeks avalikeks üritusteks. Eks alustav põhikoolgi saa sinna oma ruumid,“ kinnitab MTÜ Lilleoru juhatuse liige Toivo Aalja.

Matemaatika looduses

Päästeameti luba hoones tegutseda on olemas, veel on vaja mõningad paberid vallaga korda ajada – siis on koolil ka ruumiprobleemid lahendatud. Senikauaks kuni kõik tehnilised probleemid vallaga lahendatud – loodetavasti ei kesta see kauem kui mõni nädal – tegutseb kool valla poolt eraldatud ruumides.

„Ega me tahagi olla ruumidega nii väga seotud kui tavakool. Ka eesti keelt ja matemaatikat saab õppida looduses, metsas. Loodusõpetuses ei näita me lastele pilte loodusest, vaid oleme selle keskel. Vaatame, kuidas kasvavad taimed, millised on nad erinevatel aastaaegadel. Tahame õppeaineid üksteisega integreerida, sulandada. Meil ei ole mingit erimetoodikat, küsimus on selles, kas õpetaja suhtub lapsesse kui inimesse. Ja väikestes koolides, väikestes klassides on võimalik õpetajal oma tähelepanu kõigile jagada. Ühtseks aitab väikekooli liita ka see, et kõik kooli õpetajad ja paljud lapsevanemad on läbinud Ingvar Villido kursuse „Teadliku muutuse kunst“. Oskame ka keerukaimates situatsioonides toime tulla, lapsi aidata ja liita,“ usub õpetaja Stina Valgma.

Riigi heakskiit

Ka haridusministeerium on tavakoolist ehk mõnevõrra erineva õppemetoodikaga koolile oma heakskiidu andnud. Läinud nädala lõpus saadi haridus- ja teadusminister Mailis Repsi allkirjaga dokument, et Lilleoru põhikoolil on koolitusluba kuni kolmanda klassini. „Lilleoru kooli tegevusloa menetlus oli tavapärane. Kõik tingimused loa andmiseks olid pidajal täidetud,“ kinnitati toimetusele haridus- ja teadusministeeriumist.

„Kui tänased alustajad nii kaugele jõuavad, eks me taotle siis jälle edasi. Ka kogukond kasvab, järjest liitub meiega noori peresid,“ kõneleb õpetaja, kellel ka oma tütar Moona alustab oma kooliteed Lilleoru põhikooli esimeses klassis.

Kool ei saa ainult õpetajate entusiasmist ja laste püüdlikusest toimida ja kesta. Vaja on raha. Kas või õpetajatele palga maksmiseks.

„Õppemaks on meil ka. Nagu igal teiselgi erakoolil. Ainult mitte nii kõrge kui Tallinna erakoolides, lapsevanemad peavad tasuma lapse pealt 125 eurot kuus. Rae vald tasub kaugemalt tulijate eest sõidukulud. Ja muidugi – eks pedagoogidele ole palgalisaks ka entusiasm,“ kinnitab Stina Valgma, kes pedagoogitööst vabal ajal tegeleb keraamikaga.

Kaheksast lapsest kaks on kohalikud, viis tulevad Tallinnast ja üks Raasiku vallast.

Midagi omalaadset on Harjumaal ka hariduse vallas sündimas.