Rae valla suurima kooli – 1254 õpilasega Jüri gümnaasiumi – direktorina alustab 3. augustil tööd 42-aastane Liina Altroff, kes viimased kolm aastat on juhtinud Võsu kooli, kuid kellel on ka pikaaegne kogemus turismindusest.

Te olete tausta poolest tartlane – Miina Härma gümnaasiumi vilistlane. Ometi tulite te Tallinna õppima ärijuhtimist Concordia rahvusvahelises ülikoolis.

Jah, tõepoolest, gümnaasiumi lõpetasin ma Tartus. Inglise keel ja kultuur olid mulle väga südamelähedased ning pikka aega tundus, et inglise keelt ma õppima lähengi. Kui kujutasin end ette aga klassi ees õpetajana – muud väljavaated mulle siis pähe eriti ei tulnud, siis millegipärast minu armastus inglise keele vastu veidi rauges.

Vaatamata sellele, et nii minu vanavanaisa kui ka vanaema olid koolijuhid, kolm neljast vanavanemast pedagoogid ning õpetajaamet seetõttu meie peres alati au sees, siis kooli tööle mind pärast gümnaasiumit ei tõmmanud.

“Jüri gümnaasium on väga tugev ja traditsioonidega kool. Pean väga lugu tööst, mida senine juhtkond ja kogu meeskond on teinud.”

Majandus, turundus ja juhtimine olid palju popimad valdkonnad ja julgen öelda, et läksin lihtsalt vooluga kaasa. Juhtimis-, majandus- ja ettevõtlusalased teadmised on igas töö- ja eluvaldkonnas aga marjaks ära kulunud.

Õpingute kõrvalt töötasite te turismiametis, teie ülesandeks oli Eesti turismialane tutvustamine. Te olete töötanud ka EAS-i sihtturgude juhina. Teie tööks oli programmi “Eesti kui reisisiht” tegevuste korraldamine Suurbritannias, Prantsusmaal ja Hispaanias.

Läksin tööle pärast esimest kursust. Töö turismivaldkonnas võimaldas ühendada õpitava eriala minu keeleoskusega. Samuti tekkis võimalus töötada valdkonnas, mille aluseks on rahvusvahelised suhted. See köitis.

1990ndate lõpus polnud rahvusvaheline töö ka veel nii tavapärane kui praegu. Õppisin juhtima protsesse erinevates kultuurikeskkondades. Samuti avanes võimalus kokku puutuda hoopis teistsuguse taustaga inimestega. Muutusin avatumaks ja julgemaks. Sain teada, et maailm on palju väiksem, aga oluliselt värvilisem, kui esmapilgul paistab.

Magistrikraadi saite te 2014. aastal Tallinna ülikooli germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudist. Mida te seal täpsemalt õppisite?

Olen lõpetanud kirjaliku tõlke eriala. Väsisin sagedastest lähetustest ning arvasin, et tuleviku jaoks tasub tagataskus hoida ühe rahuliku ja praktilise valdkonna diplomit. Et aju igapäevatööst täiesti välja lülitada, tõlgin ka praegu vahel mõne dokumentaalsaate või -sarja.

Siis korraga tegite te kannapöörde. Aastatel 2016–2017 olite te tervise arengu instituudis projektijuht. Teie hallata olid tubaka-, narko-, ja HIV-ennetusega seotud tegevused, samuti programm “Kainem ja tervem Eesti”. Millest selline ootamatu valik?

Tegelikult ei olnud tegu kannapöördega. Endiselt oli tegu riigisektori, Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamisel kohaldatavate reeglite ning riigi poliitikate poolt suunatud turunduse- ja kommunikatsiooniga. Tervise arengu instituudis jõudsin toimetada poolteist aastat. Siis tuli kutse minna kooli juhtima.

2017. aastal sai teist Võsu kooli direktor. Mis teid sinna viis?

Võsu kooli juhiks kandideerimine ei olnud algselt minu mõte. Olin üsna üllatunud, kui erinevad inimesed selle ettepanekuga minu poole pöördusid. Mõtlesin, et küllap nad näevad minus midagi, mida ma ise ei näe ja otsustasin proovida. Võsu kool ei olnud mulle võõras paik. Olin kuulunud mitu aastat Võsu kooli hoolekogusse, kooliga seotud teemad olid mulle hästi tuttavad. Ka mõlemad minu tütred käisid Võsu koolis.

Mis on kolme aastaga Võsul ära tehtud, mis jäi tegemata?

Kui ma sinna direktoriks läksin, oli asutuse lasteaia ja põhikooli osas kokku 107 last.Võsu kool on väike kool, kogukonna süda ja omavalitsuse visiitkaart. Koolile omaselt on toimunud nii palju asju, et see aeg tundub tegelikult pikem. Kõige olulisem on see, et laste arv nii koolis kui ka lasteaiarühmades on viimastel aastatel kasvanud, meie lapsed on tublid nii õpinguid jätkates kui ka koolivälistes tegevustes.

“Jüri gümnaasiumi väljakutseks veidi kaugemas tulevikus on kindlasti kooli ümberkorraldamine ja oluliseks eesmärgiks koostöö alustava riigigümnaasiumiga.”

Oleme kasutusele võtnud tänapäevaseid õpimeetodeid, meil on tänu toimekale kooliperele õpirände projekt ja oleme projektiraha kaasates hankinud uut tehnikat. Suutsime parema õpikeskkonna lootuses läbi viia koolihoone rekonstrueerimiseks vajaliku ideekonkursi, osalesime kooli arengut toetavatel koolitustel, õppisime tegema rohkem koostööd ja jagasime teiste koolidega häid kogemusi.

Kindlasti on Võsu koolis nüüd palju parem tugimeeskond, rohkem pööratakse tähelepanu elus olulistele väärtustele. Kaasata on õnnestunud uusi inimesi. Kõige olulisem pooleliolev projekt hõlmab purjetamisvõimaluste loomist Võsu kooli lastele. Loodetavasti leiame sellele uue vedaja.

Kuidas mõjutas koroonakriis Võsu kooli tööd?

Koolides märtsi keskel alanud koduõppeks polnud päriselt valmis vist keegi. Küll aga saab ootamatustega kohtudes alati valida, kas keskenduda ebamugavustele, mis uute olukordadega kaasnevad, või võimalustele, mis on teadmatuses alati peidus.

Meie otsustasime virtuaaltundide andmiseks kasutusele võtta ühise platvormi, sest erinevaid keskkondi oli kasutusel niigi palju. Põnev oli jälgida, kuidas distantsõppe ajal kerkis väga selgelt esile ja aitas edasi see, mis on ka elus päriselt oluline: tõhus infovahetus, soojad suhted, igakülgne koostöö ning avatus uuenduste ja muudatuste katsetamisel.

Mis pani kandideerima Jüri gümnaasiumi direktori ametikohale?

Olen väga põhjalikult haridusteemadesse ja koolivaldkonda sisse elanud. Näinud, kuidas juhitakse koole Eestis ja mujal, osalenud koolitustel. Suhtun Eesti koolielus toimuvasse üsna kirglikult, mulle väga meeldib koolis ja tunnen, et olen valmis end rohkem proovile panema.

Palju kandidaate kokku oli, millal tehti lõplik valik?

Jüri gümnaasiumi direktori ametikohale esitati 19 taotlust, millest 13 vastas tingimustele. Vestlused viidi läbi seitsme kandidaadiga. Direktori valikul tegi komisjon 2. juunil otsuse minu kasuks viimases voorus osalenud kolme tasavägiselt tugeva kandidaadi seast.

Teie töö Jüri gümnaasiumi direktorina algab 3. augustil. Mida on soov uues ametis kindlasti ära teha?

Jüri gümnaasium on väga tugev ja traditsioonidega kool. Pean väga lugu tööst, mida senine juhtkond ja kogu meeskond on teinud. Mul on hea meel, et Eesti koolides on saabunud ajad, mil jagamis- ja koostöö- ning õpilasest lähtuv õpi- ja õpetamiskultuur on aina enam kanda kinnitamas. Koolijuhina on minu esimene ülesanne saada Jüri gümnaasiumiga päriselt tuttavaks ning jätkata koostöise ja üksteist toetava ruumi loomist, kus kooliperel on hea tegutseda ja lastel mõnus õppida.

Kohalik kogukond, olgu suur või väike, vajab kasvamiseks ja edenemiseks maailma parimat kooli, sest kool on kohaliku elu väga oluline osa. Seetõttu meeldib mulle väga ka Jüri gümnaasiumi moto “Täna parem kui eile”.

Jüri gümnaasiumi väljakutseks veidi kaugemas tulevikus on kindlasti kooli ümberkorraldamine ja oluliseks eesmärgiks koostöö alustava riigigümnaasiumiga.

Koolis töötamine on sageli pingeline ja stressirohke. Kuidas te igapäevatööst lõõgastute?

Koolis on väga tore töötada. Siin on päris mured ja päris rõõmud. Olen oma tööd alati teinud suure pühendumisega, aga ka lõõgastuda on tõepoolest tarvis.

Minu Lahemaa kodu on puhkamiseks suurepärane paik. Uitan lõputult metsas ja mere ääres. Korjan mustikaid ja seeni. Vahel käin ka mõnel kaugemal matkal ja tänu oma vanaemale armastan kududa. Klassikalise muusika kontsertidest ja sõpradega kohtumisest ei ütle ma samuti iial ära.

Fotod Merike Kens 

Liina Altroffi CV

1978 sündis Tartus
1984–1992 õpingud Haapsalu 1. keskkoolis
1992–1996 õpingud Miina Härma gümnaasiumis
1996–2000 õpingud Concordia ülikoolis
1997–2001 turismiameti turundusosakonna spetsialist
2003–2008 AS Lincona Konsulti turundusjuht
2008–2013 EAS-i sihtturgude juht
2011–2014 magistriõpe Tallinna ülikoolis
2016–2017 Tervise Arengu Instituudi terviseturunduse projektijuht
2017–2020 Võsu kooli direktor
2020–… Jüri gümnaasiumi direktor