Kui riigiteedel üle Eesti sõitis mullu keskmiselt 968 autot ööpäevas, siis Harjumaal, eriti maakonda Tallinnaga ühendavatel maanteelõikudel, oli liiklus märksa elavam. Näiteks Tallinna-Pärnu maanteel pealinna piiril oli ööpäevane autode arv keskmiselt 31 616.

2017. aastal oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5266 autot ööpäevas (võrreldes 2016. aastaga kasv 4,6%), tugiteedel 1559 autot ööpäevas (kasv 1,8%) ja kõrvalteedel 298 autot ööpäevas (kasv 2,5%).
Suurima liiklusega teelõik asub Tallinna linna piiril Tallinna–Pärnu maanteel, mille lõigul 13,0–13,8 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 31 616 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinna–Narva maanteel (9,2–11,0 km), kus sõidab 30 428 ja Tallinna–Tartu maanteel (5,5–8,7 km), kus sõidab 24 987 autot ööpäevas.

Põhiteedel kasvas liiklus võrreldes 2016. aastaga enim Tallinna ringteel (8,3%) ja madalaim kasv oli Tallinna–Paldiski maanteel (0,7%).

Läbilaskvuse piiril

Enim autosid liikleb pealinna ja tagasi – nn pendelränne – ja see tekitab Tallinna sissesõitudel ummikuid. Suurima liiklustihedusega ongi teelõigud vahetult enne pealinna piiri. Juba nimetatud Pärnu maantee lõiku läbib ööpäevas üle 30 000 auto. Umbes sama tihe (30 428 autot ööpäevas) on liiklus Peterburi maanteel lõigul, mis ühendab Tallinna ja Jõelähtme valda. Kolmas tiheda liiklusega lõik on Tallinnast väljasõit Tartu maanteed mööda, kus Peetri juures läbib lõiku keskmiselt ca 25 000 autot ööpäevas. Veidi leebem on olukord pealinnast väljasõidul Klooga maanteel (15 434 autot), Paldiski maanteel (16 765 autot) ja Viimsi-Rohuneeme teel (18 650). Viljandi maantee väljasõidu lõigu liiklustihedus on n-ö suurtest teedest kõige väiksem – 13 289 autot ööpäevas.

Valglinnastumisest ja sellega seotud transpordi probleemidest doktoritöö kirjutanud ja igapäevaselt teede projekteerimisega tegelev Roland Mäe ütles Harju Elule, et tipptundidel on linnapiiril enamus ristmike läbilaskvus ammendunud. „Natuke parem on olukord nendel suundadel – Pärnu ja Narva –, kus lisaks autole on võimalik pendeldamiseks kasutada rongi (Pärnu suund, Narva suund),“ rääkis ta.

Maanteeameti liikuvuskava ekspert Mari Jüssi ütles Harju Elule märtsi alguses antud intervjuus, et viimase viie aasta jooksul on toimunud kiire autode arvu kasv, mis liikluses tähendab, et iga päev sõidab üle Tallinna piiri 25 000 autot rohkem kui viis aastat tagasi.

Liiklustiheduse uuring näitab samuti kiiret autode arvu kasvu. Nii kasvas mullu sõiduautode arv 3,2%, ulatudes aasta lõpuks 725 944 autoni.

Autode arvu kasv juhib vältimatult liiklustiheduse kasvuni. Kui vaadata vaid põhimaanteid ehk neid, kus ka Tallinna piiril kõige rohkem autosid sõidab, siis mullu kasvas seal liiklussagedus koguni 4,6%. Aasta varem oli kasv 4,7% ning 2015. aastal koguni 5,6%.

Ringteel väike „aga“

Nagu märgiti maanteeametist, siis liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid, millest olulisemad on majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku taristu ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus. Majandusolukorra mõju heaks näiteks on aastad 2008-2010 ehk nn masu aastad, mil liiklussagedus langes 4–6% aastas ning hakkas peale seda tasapisi kasvama.

Seega on keeruline kui mitte võimatu ennustada, kas sõidukite arv ja sellest tulenev liiklussageduse kasv jätkub ka järgmistel aastatel.

Roland Mäe sõnul sõltub kasvamine ja kahanemine arendustegevusest ehk millises tempos arenevad edasi Tallinna lähiümbruse vallad. „Eelmise majanduskriisi ajal liiklussagedus mõne võrra langes, kuid praegu jätkab jälle kasvamist,“ ütles ta.

Suurem kasv kui linnu ühendavatel maanteedel oli Tallinna ringteel – seal ulatus mullune liiklussageduse kasvuprotsent lausa 8,3-ni ja seda vaatamata tee-ehitustöödele mitmel lõigul. Võib vaid arvata, kui palju kasvab liiklussagedus ringteel siis, kui kogu tee on ehitatud 2+2 maanteeks.

Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm ütles, et eesmärgiks on 2020. aasta lõpuks valmis ehitada 2+2 sõiduradadega ringtee lõik Väo (Narva mnt) – Kanama (Pärnu mnt) vahel. Selles plaanis on üks „aga“. „Luige–Saku lõigu valmimine sõltub Rail Balticu arengutest. Seega lõplikku tähtaega ei saa veel anda,“ märkis Urm.

Luige ja Saku liiklussõlmi ühendava 4,1 km pikkusele lõigule on kavandatud ka uued paarisviaduktid Saku liiklussõlme, Rail Baltic trassi ületuskohta (km 20,5) ja nn loomatunnel loomade läbipääsu tagamiseks km 21,8 piirkonda.

TEAVE: Liiklussageduse kasv põhimaanteedel 2017. aastaga
• Tallinna ringtee 8,3%
• Tallinn-Pärnu-Ikla 7,5%
• Jõhvi-Tartu-Valga 5,6%
• Pärnu-Rakvere-Sõmeru 4,9%
• Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 3,9%
• Tallinn-Narva 3,7%
• Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla 3,2%
• Tallinn-Paldiski 0,7%