Mõnes külas, kus suletakse pood või postkontor, järgneb suur hädakisa – mis nüüd saab? Kurdavad nii kohalikud kui ka nende sugulased kaugemalt. Mõnel pool läheb ka vastupidi. Külaelanikud tulevad kokku ja panevad poe uuesti käima.
Nii juhtus Kuusalu vallas Juminda poolsaarel asuvas Leesi rannakülas, kus peeti vahelduva eduga kauplust 1908. aastast. 2019. aasta sügisel lõpetas aga tookordne poepidaja kauplemise. Kohalikud sellega nõus ei olnud, lõid mittetulundusühingu Leesi Tarwitajate Ühisus ning otsustasid poepidamist jätkata.
Leesi Tarwitajate Ühisus soetas ajaloolise poehoone kinnistu. Hoone restaureerimisel olid abiks Eesti Vabaõhumuuseumi teadurid. Rahalist toetust saadi LHV pangalt. Natuke rohkem, kui kolm aastat tagasi, juulis 2020 kauplus ka avati. Pood sai uue uhke nimegi. Teadaolevalt on Liesi Puod siiani ainus kogukonna poolt peetav pood Eestis.
Plahvatus koroona ajal
„Kaupluse ühine avamine oli Leesi küla jaoks nagu plahvatus. Aga plahvatus, mis ei lõhestanud kogukonda, vaid vastupidi – see sidus inimesi. Ja mitte ainult Leesi külas, kogu ümbruskond, kogu Juminda poolsaare kogukond hakkas omavahel tihedamalt lävima,“ meenutab juba mitmendat põlve leesilane Veiko Esken külakaupluse taasavamist.
Leesi poe avamisel tegi esimese ostu Linda Helin Esken, müüjad teisel pool letti olid Mari Viirmaa (vasakul), Marian Keller, Liisa Viirmaa ja Kirke Allik. Foto Margus Laar Varasemalt olid inimestel väikesed suhtlusringid, igaüks nokitses omaette. Poe ostmine tekitas külas sotsiaalse buumi, erinevate erialade inimesed hakkasid omavahel lävima, et ühistes huvides kasutada oma kontakte ja sidemeid. Kes millega sai, see ka aitas. Nii meenutab filmiprodutsendina töötav Veiko Esken külakaupluse avamist.
See oli parim, mis sai koroona ajal ühes külas juhtuda, usub filmiprodutsent. Inimesed, kellest paljud elasid muidu linnas, tulid oma juurte juurde, kodukülla tagasi. Ja ühiselt pingutades tõmbasid külaelu käima. Kui oled aga kodus, siis hakkad kodukandi eest ka hoolt kandma, usub Veiko Esken.
Sadam ja tulevikuplaanid
Kogukonnakauplus pole ainus, mis Leesi küla teistest eristab. 2013. aasta kevadel hakkasid kohalikus rahvamajas koos käima Kuusalu rannakeele huvilised sooviga elavdada Kuusalu kihelkonnale iseloomulikku rannakeelt. 2019 avaldati juba „Kuusalu rannakeele sõnaraamat“, mis sisaldab üle 7000 sõna arhailise nimetusega pohiranna keelest. 2022. aasta suvel sai kohalik ettevõtja Raivo Pukk pärast seitset ehitusaastat valmis kogukonna sadama.
Kaupluse ühine avamine oli Leesi küla jaoks nagu plahvatus. Aga plahvatus, mis ei lõhestanud kogukonda, vaid vastupidi – see sidus inimesi.
Nüüd on võimalik Leesi külla ka merd mööda sõita. „Alati küsivad külla tulnud, et kelle raha eest sadam on ehitatud, kes toetas?“ muigab Veiko Esken. Ja vastus on alati üks: Raivo Pukk rajas oma raha eest selle sadama, kus nüüd on tuulevarjus ka teiste kogukonnaliikmete või neile külla tulnud inimeste veesõidukid. Isegi üks vesilennuk pargib seal aeg-ajalt.
Sadamas seisab nüüd suviti ka Juminda poolsaare vabatahtlike päästjate alus „Varvara“. Tulevikus on kohalikul ettevõtjal Raivo Pukil plaanis sadama juurde rajada ka elektriliste tõukerataste rendipunkti. Järgnevate aastate jooksul on kogukonnal aga mõttes poe juurde ehitada elektriautode laadimise täislahenduse.
Leesi sadam. „Siiralt usume, et need viimastel aastatel Leesi külas toimunud tegevused on kestvat laadi, väärtustavad olnut ning aitavad ühendada kogukonda ja erinevaid põlvkondi.“ Nii kinnitab kohaliku elu üks eestvedaja filmiprodutsent Veiko Esken. Leesi külas toimunu pole märkamatuks jäänud külaliikumise aktivistidele. Eelmisel aastal valiti Leesi Harjumaa Aasta külaks. Nüüd kandideerib Leesi üleriigilise Aasta küla tiitlile. Kuidas läheb, selgub juba 19. augustil.
Anneli Kana, Aasta küla projektijuht: Harjumaa külad on tegijad
Aasta küla konkurssi korraldab Eesti Külaliikumine Kodukant ja seda juba kümnendat korda, alates aastast 2005. Konkurss toimub üle kahe aasta. Konkursil osalevad maakonna aasta külad, kokku 15 küla. Enamikes maakondades korraldatakse maakondlik konkurss juba eelneval aastal ja võitja küla esitatakse siis varakevadel üle-eestilisele konkursile. Nii toimub see ka Harjumaal, kus Harjumaa aasta küla konkurss toimub koos Harjumaa aasta tegija konkursiga.
Aasta küla valimist maakonnas korraldab Kodukandi maakonnaühendus, Harjumaal on selleks Kodukant Harjumaa MTÜ. Esmalt esitab küla end tutvustava ankeedi ja mõned fotod, seejärel külastab kandidaatkülasid hindamiskomisjon. Harjumaa aasta küla tiitlile kandideeris 2022. aasta sügisel neli küla, võitjaks osutus Leesi.
Aasta küla kuulutatakse välja tunnustusüritusel Jõgevamaal Sadalas 19. augustil. Aasta küla hindamiskomisjoni esimees on EV Riigikogu esimees. Lauri Hussar on viies riigikogu esimees, kes hindamiskomisjoni töös osaleb. Ka eelmise Aasta küla konkursi võitis Harjumaa küla. Selleks oli Viskla küla Kose vallas, kuhu külaelanikud rajasid Eesti Vabariik 100 ürituste raames 100 kiike.
