Valitsus kiitis 7. veebruari istungil heaks kultuuripreemiate komisjoni ja Eesti Spordi Nõukogu ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvivad sel aastal kirjanikud Leelo Tungal ja Viivi Luik ning loodusemees ja mõtleja Fred Jüssi. Riiklik spordipreemia määrati Toomas Merilale ja Toomas Tõnisele.
Saue vallas Ruilas elav Leelo Tungal on pärit Ruila kooliõpetajate perekonnast. Tulevane kirjanik Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972 Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). Töötas aastatel 1994-2018 ajakirja Hea Lapse peatoimetajana.
Kirjastus Tänapäev tõi Tungalt kultuuripreemiale esitades välja, et ta on peaaegu 50 aastat kuulunud Eesti armastatumate lastekirjanike, luuletajate ning laulusõnade autorite hulka. Tema teoseid on lugenud mitmed põlvkonnad ning tema luuletuste viisistusi on esitatud paljudel laulupidudel. Tunglalt on ilmunud ligi 90 raamatut lastele ja noortele ning ta kirjutab tänini mitmes žanris. „Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus,“ lisati esildises.
Kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Toomas Tõnise Toomas Tõnise töötas aastatel 2000–2012 EOK peasekretäri ja 2012–16 EOK asepresidendina. Ta oli 2009–2017 Aegviidu vallavolikogu esimees ja on aastast 2017 Anija vallavolikogu liige. Saanud Valgetähe V klassi teenetemärgi (2004), riiklik spordipreemia (2007), Harju maakonna teenetemärgi (2012), Harju maakonna aukodaniku tiitli (2017), EOK teenetemärgi (2017) ja riikliku spordi elutööpreemia (2018).
Tõnise esitasid riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Koolispordi Liit, Audentese Spordiklubi MTÜ ja sihtasutus Anija Valla Spordimaailm.
Esitajad märkisid, et Tõnise panus on tugev nüüdisaegse Eesti spordisüsteemi väljaarendamisel ja juhtimisel. Tema eestvedamisel muudeti nõukogudeaegne keskjuhtimisega spordisüsteem vabatahtlikkusel põhinevaks demokraatlikuks spordimudeliks ning arendati välja spordialakeskne juhtimine. Tõnise tegeles Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee järjepidevuse ning õiguste taastamisega rahvusvahelises spordiliikumises. Ta on olnud eestvedaja treenerite kutsesüsteemi arendamisel ja kvalifikatsiooni tõstmise korraldamisel. Samuti on tal olnud juhtiv roll Eesti spordistatistika kogumisel ja spordi riikliku andmekogu, Eesti spordiregistri väljatöötamisel.
Spordi elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.
