Varsti on meie pealinn jälle täis kirevais rahvariideis rõõmsaid noori. 13. noorte laulu- ja tantsupidu peetakse 30. juunist 2. juulini. Harjumaalt osaleb peol kokku 4744 noort lauljat, rahvatantsijat ja muusikut.
Harju Elu küsimustele vastab Harju Omavalitsuste Liidu (HOL) kultuurinõunik, Harjumaa laulu- ja tantsupeo korraldustoimkonna esimees Ruth Jürisalu.
Millal alustasite ettevalmistusi 13. noorte laulu- ja tantsupeo korraldamiseks?
Kogu laulu- ja tantsupeo ettevalmistamise protsess kestab reeglina kolm aastat. Et selle peo korraldamisse sekkus koroona, lükkus pidu aasta võrra edasi. Nii et seekord kestis kogu protsess aasta kauem.
Kui algab osaliste peole registreerimine, nootide ja muu materjali jagamine, siis lülituvad ettevalmistusse ka maakonna kuraatorid. Nii et hakkasime üle-eelmisel aastal jagama noote, eelmisel aastal valmistame ette eelproove, st koostama ajagraafikuid ja paika panema kohtasid, kus need toimuma hakkavad. Eelproove, mis toimusid selle aasta jaanuarist aprillini, oli meil ligi 70.
Muusikast vähemteadjaile – mis vahe on proovil ja eelproovil?
Proovi teeb iga kollektiiv omas kodus. Eelprooviks tullakse kokku, eelproov on koht, kus esinejad saavad peost esimese tunnetuse, mille juurde käivad ka ettelaulmised. Võib uhkusega öelda – eelproovidel õnnestusid kõik Harjumaa kollektiivid, vaid ühel paluti veel harjutada.
Kui palju Harjumaalt noori peole läheb?
Akrediteeritud on 4744 osalejat. Nende hulgas on tantsijaid 1379, võimlejaid 80, ülejäänud on lauljad, orkestrite liikmed, rahvamuusikud. Kooridest on kõige enam mudilaskoore. 47-s kooris laulab kokku 1340 mudilast. Kui omavalitsustest rääkida, siis mida suurem on omavalitsus, seda rohkem on reeglina ka esinejaid. Viimsi vallast läheb peole 725, Rae vallast 616, Keila linnast 555, Harku vallast 483 noort. Nii et meil on ühest omavalitsusest esinejaid rohkem kui paljudel teistel maakondadel tervest maakonnast kokku.
Mis on peo moto?
„Püha on maa.“ Need sõnad pärinevad Hando Runneli luuletusest „Valgust“, kus on read: Püha on maa ja ta järved on pühad kiitust me tahame laulda neil kaldail aga et laulda on vaja ju valgust. Noored on edasi kandmas valgust, puhtust, meie esivanemate tarkusi ja kultuuri, maa-armastust. Peo kunstilise juhi Pärt Uusbergi idee järgi kannabki kogu peo repertuaar seda mõtet.
Laulupeo laulude tekstide sõnumit tasub seekord eriti kuulata. Neis antakse edasi laulupeo ideed, motot. Tantsupeo juht on Harjumaa inimene, Viimsist pärit Agne Kurrikoff-Herman. Tema nägemuses on lapsed nagu sillad esivanemate ja tuleviku vahel, kandes meie teadmisi ja esivanemate tarkusi edasi tulevikku. Meie maakonna noor dirigent Imre Rohuväli, kes on välja kasvanud Harjumaa sümfooniaorkestrist, on sümfooniaorkestrite üldjuht.
Harjumaalt on akrediteeritud 4744 osalejat. Nende hulgas on tantsijaid 1379, võimlejaid 80, ülejäänud on lauljad, orkestrite liikmed, rahvamuusikud.
Meilt on ka palju teisi üldjuhte, liigijuhte ja assistente nii laulu- kui ka tantsupeol, kes on juba staažikamad suurte pidude juhid. Nii et võime tõdeda – Harjumaa on ka kunstilisel tasemel väga hästi esindatud.
Pidu on tavaliselt alanud rongkäiguga…
Kus traditsioone veel austada kui mitte laulupeol! Alustame pidu seegi kord rongkäiguga. Harjumaa noored marsivad 30 000 osalejaga rongkäigu eesotsas. Start on reedel, 30. juunil kell 9.30 Vabaduse väljakult. Laulupidu toimub loomulikult laulukaare all, tantsupidu uuendatud Kalevi staadionil ja noored rahvakunstnikud esinevad Vabaduse väljakul.
Kui suur on korraldajate toimkond?
Alustasime korraldustoimkonna assistendi Merike Hallikuga kahekesi. Aga mida lähemale peole, seda suuremaks on meeskond kasvanud. Abilisi, oma valdkonna kuraatoreid on kõigist meie omavalitsustest. Nii et praegu oskan vaid öelda – meid on palju. Reeglina tehakse ühise suure ürituse nimel palju vabatahtlikku tööd.
Mis on korraldajate jaoks keerulisim?
Praegu jagame veel käepaelu ja rosette, siis on toidupakkide ja -talongide kord. Hoolitseda tuleb kaugemalt tulnute öömaja eest, tagatud peab olema turvalisus ja meditsiiniline abi. Aga keerulisim on kahtlemata transpordi korraldamine. Mõni noor on nii tantsija kui laulja. Ja meil tuleb kindlustada, et ta õigel ajal õiges kohas oleks. Üleskaevatud linnas on see logistiliselt väga keeruline ülesanne.
Mille poolest see pidu erineb varasematest?
Repertuaar on uus, inimesed on uued, noorenenud on nii kunstiline kui tehniline meeskond. Noorus aga tähendab energiat kui entusiasmi. Usun, et selles peos on head energiat rohkem kui üheski varasemas. Täiesti uued korraldusmeeskonna liikmed on rohesaadikud. Need on inimesed, kes suunavad peolisi keskkonnateadlikumalt ja -säästlikumalt käituma.
Tantsupeo puhul on tehniliselt uus asi ekraan. Nii et vaatajad, kes istuvad tribüüni alumistes ridades, saavad jälgida mustrite kujunemist ekraanilt. Olla selle tantsumelu keskel ja vaadata samas kõiki nagu televiisorist – arvan, et tantsupeo külalised saavad kordumatu elamuse. Nagu ka kõik ülejäänud külalised.
Mitmes laulupidu sul see korraldada on?
Ega ei oskagi täpselt vastata. Asusin tollasesse maavalitsusse tööle aastal 1997. Sellest ajast on kõik laulu- ja tantsupeod, ka Harjumaa peod, olnud minu koordineerida.
Hispaania tüdruk Lucia läheb Leigaritega tantsupeole
Hispaania koolitüdruk Lucia tuli Eestisse vahetusõpilaste programmi YFU kaudu läinud sügisel. Mõtte Eestisse tulla sai ta sellest, kui tema peres Hispaanias elas Eestist pärit vahetusõpilane, kes rääkis meie väikse riigi kohta nii palju huvitavat, et Lucia otsustas ise seda vaatama tulla. Soovist kogeda laulu- ja tantsupidu osalejana, tantsib Lucia rahvatantsu rühmas Leigarid. Koos leigaritega läheb ta ka tantsupeole. Lucia on vähem kui aastaga õppinud ära ka eesti keele. Ta võttis selle endale sihiks ning palus, et alates poolest vahetusaastast räägiks tema pere temaga ainult eesti keeles.
Grete Kaljusaar
Hispaania tüdrukule Luciale meeldib kanda Eesti rahvarõivaid. Foto erakogu 
