Maaliliste mändide all paiknevas Laulasmaa SPA-s on nii vaikne, et kuuleks nööpnõela kukkumist põrandale. Hotellijuht Anne Mallene peamiseks mureks on inimeste töökohad.
Anne Mallene tuli Laulasmaa SPA hotellijuhiks 2017. aasta juunis. “Olukord oli positiivne. Maja ju töötas ja tulevikuplaanid olid väga helged. Laual olid renoveerimisplaanid.”
Laulasmaa SPA-l on 147 hotellituba, eelmise aasta käibeks kujunes 6 miljonit eurot. Jäädi kasumisse. “Ka selle aasta jaanuar ja veebruar olid väga head,” ütleb hotellijuht.
Maja tühjendati kiirkorras
14. märtsi õhtul luges Mallene Delfist, et valitsus on otsustanud koroonaviiruse tõttu kõik veekeskused sulgeda, ehkki ühestki Eesti veekeskusest polnud veel viirust leitud.
“Vist arvati, et ma pean kogu aeg istuma internetis. Kui see otsus poole tunni pärast täidetud ei olnud, siis saime riielda. Aga nii kiiresti ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik reageerida,” kurdab ta.
Laulasmaa SPA-s oli 14. märtsi õhtul üle 200 külastaja – enamus Eestist. Esmalt tühjendati inimestest veekeskus. Järgmisel päeval said külastajad hommikueine ja lahkusid. 15. märtsi õhtul oli majas veel kaks klienti, kes sõitsid minema järgmise päeva hommikul.
Laulasmaa SPA-l on põhikohaga töötajad 108, lisaks veel osalise ajaga töötajad, kes käivad nädalavahetustel, puhkuste perioodil ja siis, kui on mõni suurem üritus. “Nende inimeste töölepingud on hetkel säilinud,” kinnitab hotellijuht.
Personal on praegu valdavalt kodudes. Majas on siiski mõned töötajad, kes tegelevad lähiaja broneeringute tühistamise ja ümbertõstmisega. Üle tuleb vaadata ka köögi olukord – mis saadetakse tootjale tagasi, mis pannakse sügavkülma.
“Me ootame praegu seda, mis on valitsuse poolt meile lubatud – see 1000 eurot töötajale kuus pluss 150, mis peab ettevõte ise juurde maksma. Nii märtsis kui aprillis. Me kvalifitseerume sellele, sest meie käive on 0. See on meie ainukene lootus. Niimoodi me saame oma töötajaid hoida, muidu me peame hakkama koondama. Koondamine omakorda toob jällegi kulu meile, aga seda raha ei ole kusagilt võtta,” kurdab Mallene.
Kaua Laulasmaa SPA sellises olukorras vastu peaks? “Jooksvad kulud on ka praegu majal peal. Ma ei saa kütet ja ventilatsiooni täiesti ära võtta, muidu läheks kõik hallitama. Riigi abiga tuleksime me märtsis ja aprillis toime, aga maikuus on meil vaja ikkagi hakata raha teenima, et arveid maksta,” selgitab hotellijuht.
Kriis viis ööune
Eriolukorrast tingitud stressi tõttu on Mallene mõnel ööl maganud vaid tund või poolteist. “Juhina sa ju vastutad ikkagi kõikide töötajate eest, tahes või tahtmata, ükskõik milline see otsus ei ole. Neil on pered, omad mured.”
“Loomulikult me tahame töötajaid hoida. Me oleme arutanud seda, et kaks kuud me peame vastu. Võib-olla nüüd, kui tuleb riigipoolne leevendus palkade suhtes, siis võib-olla natukene kauem. Turism ja hotellindus ei ole tegelikult väga suure kasumiga,” räägib ta.
Mis saab siis, kui eriolukord venib pikemaks kui 1. maini? “Siis arvatavasti tuleb meil hakata töötajaid koondama,” ohkab Mallene.
Hotellijuhi poole ei ole riik abipakkumisega veel pöördunud.
“Hestia hotelligruppi kuulub 10 hotelli. Meil on ühine finantsjuht, kes nende asjadega tegelema hakkab,” selgitab Mallene. Hestia hotellidest kaheksa tegutsevad Eestis, kaks Lätis.
Hestia hoiab praegu avatuna hotelle Susi ja Europa, kuhu on koondatud ülejäänud grupi hotellide allesjäänud kliendid. “Aga kauaks, me ei tea,” muretseb Mallene.
