Iga laps on erinev ja val­misolek kooliks on individuaalne. Koolivalmiduseks hinnatakse lapse arengutaset, tema võimeid, teadmisi ja oskusi. Selleks, et kooliminek kenasti sujuks, on suur roll last ümbritsevatel täiskasvanutel.

„Selle eest, et laps jõuaks alushariduse kaudu kõikide eeldatavate tulemusteni, vastutavad lapsevanemad, ja kui laps käib lasteaias, siis ka lasteaia õpetajad. Ükski pädevus ei teki lapsel koolieelse aasta jooksul tühjale kohale, vaid saab kujuneda järk-järgult keskkonna mõju, sh õpetamise ja kasvatamise tõttu,“ seisab haridus- ja teadusministeeriumi juhendmaterjalis.

Lapsevanem peab mõistma ja toetama

Kogu kasvamise teel sünnist esimese klassini on koolivalmiduse juures väga oluline roll. Arengusse tekkinud lüngad ei saa imekombel viimase aasta jooksul lihtsalt niisama täidetud, vaid täiskasvanute roll on nendega jooksvalt tegeleda.

Sel ajal teeb laps iseseisvumise teel suured sammud. Tal tekivad uued sõbrad, uued huvid ning aeg on uute reeglitega kohaneda. Lapsevanemal on siinkohal aeg last mõista ja toetada. Oluline on, et lapse huvi uute oskuste omandamise suhtes ei kustutataks teistega võrdlemise käigus. Kuigi kohati võib tunduda innustamisena „sinu emme juba luges sama vanalt raamatuid”, siis tegelikult tõmbab see motivatsiooni alla ja huvi õppimise vastu võib kaduda ning asenduda trotsiga. 

Vanem võiks lapsele selgitada koolis käitumise ja viibimise reegleid ning õppimise tähtsust selliselt, et kool ei tunduks üks hirmus range koht, kus tuleb 45 minutit paigal püsida, et siis hetke sõpradega jutustada. Esimene klass on üldjuhul sujuv üleminek, tunnid toimuvad mängulisemalt ja et õppimine üksluiseks ei muutuks, tehakse tihti ka sirutuspause.

Uued lapsed, uus õpetaja

Esimene koolipäev on uus ka õpetajale, kellel on oluline roll kõiki lapsi tundma õppida, et edaspidi neid paremini mõista. Keskkond, kus laps veedab suure osa päevast, on muutunud, tulevad uued kaaslased, õpetaja ja vastutus, ning eeldused lapse tehtud tööle kasvavad. Kui laps kogeb kooliminekut sujuvana, ta tunneb, et saab hakkama ja teab, kuidas pingutada ja abi küsida, säilib ka kõrge õpimotivatsioon.

Vanem võiks lapsele selgitada koolis käitumise ja viibimise reegleid ning õppimise tähtsust selliselt, et kool ei tunduks üks hirmus range koht, kus tuleb 45 minutit vaikselt kuulata, et siis hetke sõpradega jutustada.

Suhe õpetajaga peab olema turvaline ja oluline on, et lapsevanem oleks klassiõpetajaga pidevas kontaktis ja infovahetus toimuks sujuvalt, suhtlust võiks võimalusel alustada juba enne kooli algust. See on põhiline alus lapse edukaks kooliteeks, üks ilma teiseta ei anna lapse jaoks piisavat toetust. Esimese klassi laps tahab üldjuhul täpselt teada, mis järgmisel päeval toimumas on, mis on vaja kaasa võtta jne. Et ei tekiks segadust ja sellest tulenevat trotsi, tuleb lapsevanemal õpetajaga suhtlust hoida ja vajadusel infot juurde küsida. Iga algusega kaasneb ka segadust ja seda ka õpetajal, kes võib-olla on küll juba kümme aastat esimese klassi laste juhendaja, aga ka temagi jaoks on kõik iga kord omamoodi uus.

Lapsevanem peaks meeles pidama ka ennast. Nii nagu lapse jaoks, on ka lapsevanemal uus roll kohanemiseks. Argipäevadel tuleks teadlikult võtta hetked, kus lapsega koos kooliasjadest täielik paus võtta.

Kodutöö tegemise keskkond

Kodus tuleks lapsele luua rahulik nurk õppimiseks, kus keegi teda ei sega. Kõik kooliks vajaminevad asjad peaksid alati käima ühes kohas ja koolitarvikute kaasa pakkimise üle võiks laps algusest peale ise vastutada, seda saab harjutada juba suvel enne kooli algust, kui laps meisterdab või näiteks tähti kirjutama õpib – et pärast pannakse asjad tagasi oma kindlale kohale, ja kui kuhugi on minek, pakib laps vajamineva ise. Kindlasti tasub märkida, et liigseid asju kaasa võtta ei ole vaja.

Kooliks valmistumisel saab laps oma uutele asjadele nime peale kleepida või kirjutada. See annab juba vastutuse tunnet ja suurendab kooli minemise elevust, et juba oma uusi asju kasutada. Esimesel kooliaastal rõhutatakse pidevalt, et lapsed ei tunne oma asju ära ja unustavad neid igale poole. Sellest ka vajadus kõigele, ka pliiatsitele nimi peale kirjutada.

Kodutööde tegemise ajal tuleks olla lapsele toeks. Lapsevanem võiks lasta lapsel maksimaalselt palju iseseisvalt teha, aga lapsel võiks olla võimalus alati abi ja nõu küsida. Terve päev vanemast eemalolek vajab mõnede laste puhul tugevamat kinnitust, et vanem tema jaoks ikka olemas on.

Kindlasti tuleks lapsele enne kooli algust selgeks teha, kuidas ja millal koju tulla ja kuidas vanematega vajadusel ühendust võtta. Oluline on selgitada nutimaailma ohtusid ja kõike sellega kaasas käivat.

HEA TEADA

Nutiaja piiramine

Vanemliku järelevalve lahenduste pakkuja Findmykidsi poolt läbi viidud uuring näitab, et 74% lapsevanematest eelistab olukorras, kus laps öösel mobiilimänge mängib, määrata lapse telefonile konkreetsed mängimise kella­ajad ja piirata rakenduste kasutamist teistel kellaaegadel. 

Lisaks on 49% lapsevanematest valmis laskma oma lastel tavapärasest hiljem õues mängida, kui nad saavad nende asukohta rakenduse kaudu jälgida.

Pereterapeut Ilona Gassmann sõnas, et lapsevanemad on tehnoloogiaga kursis ja mõistavad, kui oluline on tehnoloogia kasutamine nende laste turvalisuse tagamiseks. „Uued vanemliku järelevalve rakendused ei paku mitte ainult turvatunnet, vaid soodustavad ka laste iseseisvust, võimaldades vajadusel vanematel neid virtuaalselt jälgida. See tasakaal on tänapäeva kiiretempolises maailmas, kus turvalisus ja iseseisvus peavad käima käsikäes, ülioluline,“ ütles Gassmann.

Vanemliku järelevalve rakendused pakuvad lapsevanematele meelerahu täiustatud turvafunktsioonide abil. Rakendused võimaldavad vanematel jälgida oma lapse asukohta reaalajas, kuulata lapse telefoni ümbritsevaid helisid, aktiveerida telefonis valju signaali ja kontrollida rakenduste kasutamist, määrates mängude mängimise tunnid või blokeerides teatud rakendusi. Lisaks teavitab rakendus lapsevanemat näiteks siis, kui laps lahkub määratud piirkonnast, tagades, et vanemad on alati kursis oma lapse asukoha ja tegevusega.

Uuringust ilmnes, et 66% lapsevanematest sooviksid kasutada võimalust kuulata helisid enda lapse telefoni ümber juhul, kui nende laps ei ole õigel ajal koju jõudnud ja ei vasta kõnedele. Kuid näiteks kiusamisprobleemi puhul eelistab vaid 18% vastanutest telefoni ümbritsevat heli kuulata. See näitab, et enamik lapsevanemaid on teadlikud isiklikest piiridest ja kasutavad tehnoloogiat ainult äärmuslikul vajadusel.