Iga lapsevanem seisab oma lapse eest ja soovib talle parimat. Vahel juhtub aga, et reageeritakse üle, mõtlemata teistele osapooltele ja nende õigustele.

On ette tulnud, et lapsevanemate ja õpetajate vahelised probleemid on jõudnud kooli direktorini ja ka sealt edasi. Õpetajad, kelle peal vanemad ennast välja elavad, võivad tunda ennast masinana, kellelt oodatakse vaid vastutulelikkust ning neid ei võeta enam kui inimest.

Õpetaja, aga kelle jaoks?

„Vahel mõtlen, kuidas ma siia punkti jõudsin. Olen õpetaja – valisin selle ameti, sest tahtsin midagi päriselt muuta. Aidata lastel kasvada, mõelda, küsida ja leida oma tee,“ räägib üks Eesti väikse kooli õpetaja, kes tunneb, et teda ei võeta enam kui võrdset. „Viimastel aastatel on lapsevanemate suhtumine muutunud. Me ei ole enam partnerid, olen keegi, kellele antakse hinnanguid ja vahel halvustatakse,“ kurdab ta. Suhtlus lapsevanemate poolt ei alga enam viisaka pöördumisega, vaid süüdistuse või nõudmisega.

Tekib keskkond, kus lapsed tajuvad, et õpetaja pole enam autoriteet, vaid keegi, keda tümitada. Õpetaja tõdeb, et selliste intsidentide juures on lapsed tihti segaduses – nad ei tea, kummale poole jääda, kui kodu ja kooli vahel tekib pinge. „Igatsen koostööd ja lugupidavat, kahepoolset vestlust, kus ei ole süüdlasi, vaid ühine eesmärk – lapse heaolu,“ on õpetaja nördinud.

Vahel peab sekkuma ka jurist

Üldjuhul otsivad lapsevanemad õpetajaga kontakti koostöö eesmärgil. Juhuseid, kus lapsevanemad kaebavad õpetaja peale, on Eesti haridustöötajate liidu juristi Külli Kröönströmi (pildil) sõnul 9,5 aasta jooksul pigem vähe. „On olnud lapsevanemate avaldusi, et kontrolltööks on lapsega koos õpitud ja tulemused olid head, aga hinne ei ole ikkagi see, mida oodatakse. Sellisel juhul olen soovitanud kaaluda võimalust õpetajal lubada see kontrolltöö järele teha,“ kõneleb ta. „Kui õpilane ja lapsevanem püüavad õppida ja saada paremat hinnet, siis õpetaja võiks seda tunnustada ja tunnustab ka. Samas on sellisteks olukordadeks kehtestatud hindamisjuhend, mis sätestab õpilaste ja õpetajate õigused ja kohustused,“ selgitab Kröön­ström.

Paraku on juristi sõnul siiski ka õpetajaid, kes on kogenud olukorda, kus lapsevanem, eriti kui ta on antud õppeasutuse töötaja, on sekkunud õpetaja töösse ning nõudnud jõuliste vestluste käigus oma lapsele paremaid hindeid. „Õpetaja vastus saab olla ühene – tema hindab õpilasi vastavalt hindamise juhendile. Ta ei hakka kunagi hindama õpilasi selle järgi, kas mõni lapsevanem võib pahandada,“ räägib ta.

Üldjuhul lahendatakse need probleemid õpetaja ja lapsevanema vahel vestluste käigus. Paraku on Kröönströmile teada ka üksikuid juhtumeid, kus direktorid on öelnud ühepoolselt erakorraliselt töökohustuste rikkumise tõttu üles õpetajate töölepingud sellel põhjusel, et lapsevanemad on esitanud kaebusi. „Näiteks oli juhus, kus õpilased ja lapsevanemad kirjutasid, et nad on nõus ükskõik millise teise õpetajaga, aga mitte konkreetse isikuga. Mina õpetajate kaitsjana olen taolised juhtumid menetlusse võtnud ning üldjuhul saavutanud õpetajatele õiguskaitseorganites mõistliku tulemuse ehk siis mingi hüvitise. Alati on mõistlik püüda leida erinevaid pooli rahuldavat lahendust ja selleks kaasata ka juhtkonda,“ soovitab ta.

Murekohaks on suhtlemise stiil ja puuduv tugi

Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg (pildil) tõdeb, et tuleb ette olukordi, kus lapsevanemate ja õpilaste suhtluse juures on murekohaks suhtluse sisu. „Kõige rohkem tekitab probleeme vanemate enesekeskne ja nõudlik suhtlusstiil, kus on tekkinud ettekujutus, et õpetaja peab aru andma ning iga oma väikest sammu ja detaili põhjendama,“ kõneleb ta. Õpetaja on kutsetegevuses autonoomne ja sõltumatu, ta valib viisid õppematerjaliga toimetamiseks ja jagab seda lapsevanematele. Loomulikult võib lapsevanem oma arvamust avaldada, aga õpetaja ei ole kohustatud alluma erinevatele soovidele. „Kui lapsel on mõni eripära ja vanem on kogenud, et mõni muu viis on edukam, siis on õigus oma soovitused anda, aga õpetaja ei pea tingimata seda tegema. Õpetaja ülesanne on õpitulemuste saavutamine ning vanemal ei ole õigust nõuda enamat, kui laps on turvaliselt hoitud ja ta edeneks,“ lisab ta.

Koolidesse, kus selliseid juhtumeid ette tuleb, õpetajad tavaliselt pidama ei jää. „Selliste koolide puhul on juhtimiskultuur kehv, õpetajatel pole toetust ja nad peavad üksi heitlema, õiguslikust abist rääkimata,“ kõneleb Rakaselg. „On ette tulnud tunnikontrolli hinde vaidlustamine advokaadi abil. See on ebaoluline küsimus ja küüniline lähenemisviis, aga seal ei aita enam selgitamine,“ lisab ta. Konflikt on olnud kroonilisem ja kõik osapooled andnud panuse, et olukord ei laheneks ning lahendust on ka raske pakkuda. „See on pigem veider vaba aja veetmise viis ja ma soovitan sellest hoiduda. Siin on koolijuhil märkamise koht, just tema peaks kõik osapooled ette võtma ja asja klaarima asuma,“ soovitab Rakaselg.

Töösuhete hoidmise juures on vastutus asutuse juhil ja kooli omanikul, nemad on põhilised vastutajad töökeskkonna eest, et inimesed ning nende õigused ja huvid oleksid kaitstud. „Asutuse kultuur on oluline osa, õpetaja peab tundma, et ta on osaline ja teda kaitstakse, kui ta on hädas. Kool peab olema koht, kus tahetakse töötada ja olla. Seal, kus seda ei ole, on õpetaja dilemma ees, et lapsed meeldivad ja asutus ise ka, aga juht on vastuvõetamatu käitumisega. Sellisel juhul tuleb pöörduda koolijuhi ülemuse ehk enamasti omavalitsuse poole,“ soovitab Rakaselg. „Hetkel on õpetajate hulgas tajutav väsimus ja kurnatus, erinevate osapoolte ootused on kõrged ja ülesandeid palju. Kui lisandub mittekonstruktiivne jõunäitamine, siis tekibki piir ja ind kaob,“ lisab ta.

Jurist soovitab

Kui lapsevanem on asunud õpetajat kirjadega pommitama Messengeris ja e-posti teel, on juristi soovitus järgmine: tegemist võib olla ahistava jälitamisega, mis on kriminaalkuritegu karistusseadustiku § 157³  mõttes, millekohase kirja ma ka olen soovitanud õpetajal potentsiaalsele ahistajale saata.

Kindlasti avaldab lapsevanemate kriitiline või agressiivne käitumine mõju õpetaja kui töötaja tööõnnele. Õpetaja peab aga arvestama, et õpilasi-lapsevanemaid on väga erinevaid ja ei tohi võtta enda kanda raskete partnerite tagasisidet.

Soovitav on, et õpetaja kasutaks oma tööks ainult tööandja antud arvutiprogramme/platvorme (stuudium, e-kool jne). See tähendab, et ei ole soovitav suhelda nendega Facebookis (Metas), ei ole soovitav suhelda oma isikliku meiliaadressi või muude isiklike kontaktide kaudu.

Lapse õigused jäävad igal juhul kehtima esmajärjekorras. Lapsevanematel on võimalik suhelda õppeasutusega just vastava õppeasutuse ametliku arvutiprogrammi/platvormi kaudu. Lapsevanemal on õigus osaleda lastevanemate koosolekutel.