Teise maailmasõja järel ehitati Laitsesse Eesti raadio kesklainesaatejaam, mis praeguseks on varemetes. Need eriskummalised varemed on Jaak Kilmi lastefilmi “Tagurpidi torn” võttepaigaks. Laitsesse sattusid lapsnäitlejad juhuse tahte läbi – esialgu soovitud Omedu kalabaasi Peipsi ääres ei õnnestunud tiimi käsutusse saada.

Reede pärastlõuna Laitse kesklainesaatejaama varemete juures. Laste mänedžer Helen Maandi süles on 5-aastane Mirje – “Tagurpidi torni” kõige noorem osatäitja. Ajakirjaniku küsimusele, mis talle kõige rohkem meeldib, tuleb otsekohene vastus: “Joosta.”

“Lapsed on siiani väga vapralt ja tublisti toime tulnud. Eks kordamööda selliseid väsimushetki on kõigil ja kõik väsivad väga erineval moel. Kes läheb hüperaktiivseks ja kes lihtsalt vajub magama, aga kui vaja, siis nad on jälle püsti ja tegudel,” kiidab Maandi.

Hetk hiljem tegeleb Mirjega grimeerija Signe Järve. Kaua lapse grimeerimise peale aega kulub? “Oleneb soengust. Kuni kümme minutit,” selgitab ta. Ühele lastest nimelt tuleb punnid peale kleepida, et jätta mulje allergiast.

Lapsed üle Eesti

Peaosatäitjaks on siiski 11-aastane Nils. “Minu roll filmis on Kristjan ehk siis kamba juht,” selgitab ta. Filmivõteteks valmistub ta nii, et enne stseeni loeb stsenaariumist vastava lõigu paar-kolm korda läbi. “Siis on ikka peas.”

Režissöör Jaak Kilmi stsenarist Aidi Vallikuga nõu pidamas. 

“Väga äge. Mulle eriti meeldivad öövõtted,” arvab Nils. “Öösel filmiti ühte stseeni, kus teised ajavad mind taga. See võte lõppes öösel kell kaksteist. Koju sain ma siin teise näitleja suvilasse kell üks öösel.”

Kokku on lapsi filmivõtetel kaheksa, kes casting’ute käigus leiti Paidest, Tartust, Pärnust, Raplast, Viljandist ja Tallinnast. Osad neist ööbivad Laitse piirkonna suvilates sarnaselt Nilsile.

Täiskasvanud näitlejatest sirutab varemete kõrval selga Andres Lepik. “Minu rolliks on kehastada ühte tegelast, kelle nimi on Elmar,” ütleb ta üsna ümaralt, täpsustades siis, et tema on filmis varemete valvur.

Operaatorid Elen Lotman ja Mattias Veermets peavad augustiläitsakus kõik kaadrid filmipurki püüdma. “Kui on rohkem suundasid ja keerulisem võttepäev, siis me kasutame kahte kaamerat, et lapsi säästa, et lapsed ei peaks 40 korda sama asja läbi tegema,” selgitab Lotman.

“Võtted on edenenud väga lahedalt. Nende lastega on varem palju ettevalmistusi tehtud. Siin kõik toimib ja lapsed peavad vastu. Eks sellises vanuses on tähelepanu ja keskendumisega keeruline, aga tekst on neil hästi peas,” arvab Veermets.

Idee muinasjuttudest

“Tegelikult see idee tuli muinasjuttudest, mida lapsed mängivad omavahel läbi. Muinasjutud on selline maailm, kuhu lapsed saavad kõik oma unistused ja vihad paigutada ja kuidas muinasjutukoletised võivad ühel hetkel lastes üles ärgata,” selgitab režissöör Jaak Kilmi “Tagurpidi torni” saamislugu.

Varemete valvur Andres Lepik, kes filmis on lihtsalt Elmar. 

Plõks käis ära siis, kui Kilmi nägi Omedu kalakombinaadi varemeid Peipsi ääres. “Siis saigi selgeks, et see ongi täpselt see muinasjutuloss, kus lapsed käivad oma pööraseid hulle mänge mängimas, millest nende vanemad ei tea mitte midagi. Stsenaarium saigi hästi palju Omedu muinasjutulise rüüstatud ja mahajäetud kalakombinaadi põhjal kirjutatud,” räägib režissöör.

Filmi keskseks intriigiks on kuritegu, mille lapsed varemetes sooritavad, sest mängus võivad asjad minna viltu, fantaasiamaailm võib hakata liiga palju määrama. “Ja mitte ainult laste puhul, vaid ka täiskasvanute puhul,” jätkab Aidi Vallik, kes on “Tagurpidi torni” stsenarist.

“Lastel käib kõik väga lihtsalt. Tehakse kogemata mingisugune rumalus ja siis hakatakse selle eest põgenema ja seda varjama,” lisab Kilmi.

Kuid milline see kuritegu siis on?

“Mängu käigus juhtub nii, et kompleksi valvur, kes lapsi taga ajab, kukub auku. Selle asemel, et ta sealt välja aidata või abi kutsuda, peidavad lapsed ta sinna ära ja ei ütle mitte kellelegi. Loomulikult teeb see asjad ainult hullemaks, sest sa ei peida ühte saladust, eriti kui see on veel elav inimene, lõputult,” räägib režissöör.

Kinodesse oktoobris 2021

Ehkki “Tagurpidi torni” pikkuseks kavandatakse vaid 95 minutit, on eeltööd 900 000 eurose eelarvega lastefilmiga kestnud lausa viis aastat.

Operaatorid Elen Lotman ja Mattias Veermets. Fotod Andres Tohver 

“2017. aastal läks juba teadlikuks ja aktiivseks tööks stsenaariumiga. Stellar Film saatis mind stsenaariumiga rahvusvahelisse töötuppa ScripTeast, kus ma käisin mitu vooru läbi,“” räägib Vallik.

Kaheksa lapsnäitleja leidmiseks korraldati kolm aastat casting’uid, kus osales tuhandeid lapsi üle Eesti. Lõplik valik tehti tänavu kevadel. Filmivõtetega alustati 3. augustil aga Laitses. Miks siis nõnda?

“Sest Omedut me ei saanud. See on eraomanduseses ja omanik ei andnud luba. Ma ei tea, mis kaalutlused tal olid. Võib-olla ta pidas seda liiga avariiliseks,” arvab Vallik.

“Laitse on suursugune. Ta on küll väga lagunenud, aga meil oligi vaja sellist fiktiivset muinasjutulossi, kus lapsed saavad mängida takistamatult oma muinasjutumänge, nii et neil ei ole erilist järelevalvet ja elada välja oma fantaasiaid. Siin on niisugust võimsust ja niisugust arhitektuuri, mida Omedul tegelikult ei olnudki,” räägib stsenarist.

Laitses on võttetiim augusti lõpuni. Septembris siirdutakse Lõuna-Eestisse Hellenurme, kuid mõned päevad filmitakse ka Tallinna korterites. Viimaseks võttepäevaks on kavade kohaselt 11. september. Järgneb monteerimine.

“Film jõuab Eesti kinodesse oktoobris 2021,” lubab “Tagurpidi torni” produtsent Evelin Penttilä.

Tagurpidi torn

Režissöör Jaak Kilmi
Stsenarist Aidi Vallik
Produtsent Evelin Penttilä
Operaatorid Elen Lotman, Mattias Veermets, E.S.C.
Toodab Stellar Film
Eelarve 900 000 eurot
Filmitakse Laitses, Hellenurmes, Tallinnas
Kinodesse jõuab oktoobris 2021