Kiili vald, Lähtse küla on üks suurepärane koht elamiseks. Asume Kiilist väljudes lõuna pool, täpselt alevi kõrval. See tähendab, et lasteaeda, kooli ja tööle sõit toimub enamusel läbi valla keskuse. See on väga tore, et ei pea edasi-tagasi sõitma, vaid ainult edasi.
Lähtselt on mugav külastada ka Kiili alevis olevaid mänguväljakuid, minna trenni või mõnele üritusele. Lisaks saab koju või poodi sõites kursis olla sündmustega, mis Kiilis toimuvad. Tänu kergliiklusteele on üritustelt hea isegi jalgsi koju tulla.
Näpuotsaga nägelemist
Meie küla on justkui maa-asula oma põldude ja viliseva tuulega, kuid kuna inimesi elab siin natuke alla 500, siis on siin ka piisavalt elu. Aga melu võiks rohkem olla. Lähtse küla oli veel mitte väga kauges minevikus üsna väike küla, kuid buumi ajal leidsid arendajad tee siinsetele põldudele ja küla hakkas kasvama.
Peale buumiaega tuli teatavasti masu, mistõttu jäid Lähtse arendused pooleli. Et aga eluga ikka hakkama saada, lõi kohalik rahvas 2008. aastal infrastruktuuride haldamiseks oma mittetulundusühingu, MTÜ Rätsepa Infra. Selline olukord tõi külarahva alatihti kokku aru pidama. Aga kus on kolm eestlast koos, seal on neli arvamust.
Ja et jutt läks paratamatult rahale, siis olid meie koosolemised väga intrigeerivad. Seetõttu läks ka enamus koosolemise aurust vaidlemisele ja probleemidele lahenduste otsimisele, aga mitte koos lustimisele. Kuigi väikesed seltskonnad siiski lävisid ja seltsielu vaikselt käis, kõikehõlmav see polnud.
Puude istutamine talgupäeval. Uus aeg, uued kombed
Aeg on edasi läinud, teed, veed ja tänavavalgustus on peaaegu et korras, mänguväljak on saanud uue ilme. Lisaks on elamuid ja rahvast juurde tulnud, paljud esmaasukatest siiski ka ära kolinud… Mis aga peamine – tekkinud on teatav uus valmidus n-ö seltsielulises mõttes elu edendamiseks.
Varsti juba aasta oleme suhelnud oma kogukonnas Facebooki grupi kaudu. Jagame infot – vaikselt on juba avatus suurenenud. Inimesed pakuvad üksteisele erinevaid asju, taimi, teenuseid, tooteid, mis neil endil üle on. Ei häbeneta ka ise midagi teistelt küsida. Suur asi oli ka, kui eelmisel sügisel tegid ühe pere lapsed tee äärde väikese kohviku, kus pakkusid töölt tulijaile oma pere küpsetisi.
Sügisel tegime algust ka talgutega, kus oli kohal esialgu ainult viis naist. Nüüd, maikuus oli kohal juba 15 töötegijat, lisaks väikesed lapsed. Koostöö oli väga sujuv ja lõbus, nii et töö sai tehtud mängeldes. Saime uusi tuttavaid ja mõelda uusi mõtteid, mida kõike võiks veel üheskoos ette võtta.
Üldse on meie külas tegelikult väga palju huvitavaid, tegusaid ning humoorikaid inimesi. Ja kui jälle kellegagi neist tuttavaks saan, siis imestan – miks me üksteisega nii vähe oleme haakinud, kui meil on meelelahutust kohapeal nii palju.
Meie külas on üks väga sportlik mees, kes vabatahtlikult on võtnud mänguväljakul olevate spordiplatside parendamise enda südameasjaks. Tänu Kiili Varahalduse SA avatusele on koostöö väga hea, mistõttu on meil Lähtse külas sel aastal plaanis läbi viia erinevaid võrkpallivõistlusi ja kui olukord võimaldab, siis korraldada ka võrkpalliturniir, kuhu meie esindusmees volikogus ka auhinna välja lubas panna!
Lisaks kogub meie külas populaarsust rannatennis, mille harrastajate hulk aina kasvab. Üldse on meie külas tegelikult väga palju huvitavaid, tegusaid, humoorikaid inimesi ja kui jälle kellegagi neist tuttavaks saan, siis imestan – miks me üksteisega nii vähe oleme haakinud, kui meil on meelelahutust kohapeal nii palju.
Kuidas sul ka läheb?
Kuna meie seltsielu on alles lapsekingades, siis pole ükski siinne mõte kivisse raiutud. Sel aastal proovime siiski tublid olla ja Külast külla ürituse raames ka Lähtses kohvikute päeva korraldada. Ja seda meile kõigile tähtsal päeval – 20. augustil. Mõned mõtted on osadel ka kirbuturuga seoses.
Kindlasti tuleb ära märkida, et täiskasvanute ja laste sotsiaalne lävimine on oluliselt erinevad, sest lapsed tutvuvad omavahel lasteaedades, koolides ja käivad üksteisel külas ning kohtuvad mänguväljakul, tänavatel ratastega sõites, rulatades jne.
Ühesõnaga… meil ei ole siin väga millegagi teiste külade või paikade ees esineda, aga miskit siiski on. Ja see oluline on tajutav avatus, sest mis seal salata, nii tore on külainimesest möödudes talle julgelt “TERE” öelda ja küsida, et kuidas Sul ka läheb…
Küla kõige nooremad elanikud. Fotod Triin Raa Kommentaar
Aimur Liiva, Kiili vallavanem
Rätsepa asumi probleemid algasid eelmise ehitusbuumi ajal, aastatel 2006–2007. Põhjuseks asjaolu, et Kiili tookordne vallavalitsus väljastas ehitusload, ilma et oleks enne nõudnud arendajatelt teede, tänavavalgustuse ja muu infrastruktuuri rajamist. Edasi järgnes toona tavapärane olukord, kus arendajat lõpuks enam polnudki ning kohustuste täitmist polnud ka kelleltki nõuda.
Et inimesed juba majades sees elasid, tuli arendus ühiselt lõpule viia. Alguses investeerisid tänavate- ja teedeehitusse elanikud ja vald võrdselt, seejärel valla osa suurenes ning peale viimaseid valimisi 2017 on elujärge parandatud juba täielikult valla eelarvest. Täna võime tõdeda, et tänavad on korras, palliplatsidel saab teha sporti ja mängivad lapsed. Käesoleva aasta plaanis on täiendava valgustuse rajamine majade juures, kus see väikeses lõigus veel puudub ning mänguväljakul.
Vallavalitsus on arendusest nii palju õppinud, et ühelegi arendajale ei anta enne ehitusluba, kui teed ja kommunikatsioonid on rajatud. Külaelanikud on targemaks saanud ehk niipalju, et väga palju sõltub protsessi kiirus ja edukus sellest, kas eestkõnelejad on konstruktiivsed, koostööaldid ning positiivsed. Igal juhul tänud külale ja kõigile eestvedajatele, suured probleemid on tänaseks lõviosas ühiselt lahendatud.
