Oktoobris avalikustas Green Destination tänavuse aasta maailma 100 rohelisemat piirkonda-sihtkohta. Eestist on saja väärika hulgas kolm maakonda, kolm linna ja Lahemaa rahvuspark. Park tähistab tuleval aastal 50. aastapäeva, kevadel loodi kogu turismipiirkonna arendamiseks aga Lahemaa Turismiühing.

Lahemaa Turismiühing asutati kevadel, enne eriolukorda. Vaid poole aastaga valiti rahvuspark ja selle turismipiirkond maailma roheliste sihtkohtade tippu. Aitas loomulikult Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Asutus soovitas kõikidel Eesti sihtkohtadel Green Destinationsi (Rohelised Sihtkohad) konkursil osaleda.

Turismiühingu asutaja ning juhatuse liige on Kolgaküla seltsi tegevjuht, kohaliku rahvamaja perenaine Kaisa Linno. Tema rääkis ka Lahemaast, turismist ning uuest aastast, kui peetakse pargi sünnipäeva.

“Lahemaa on huvitav kant ning järgmisel aastal 1. juunil on tõesti selle 50. aastapäev. Tegu on kogu endise NSVL-i alade esimese rahvuspargiga. Eestis on park väga hästi tuntud, Euroopas ka juba päris hästi,” ütleb Linno.

Matk Lahemaal Valgejõe ääres tänavu 17. oktoobril. Fotod Lilli Ann Linno 

Miks oli vaja luua turismiühing?

Asjad toimivad Lahemaal üldiselt päris hästi. Aga neid, kes üle rahvuspargi turismi korraldavad, ei olegi. Keskkonnaametil on omad eesmärgid, RMK tegeleb taristuga jne. Peab ütlema, et kogu Lahemaal on väga hea taristu. Ja siin on vast paik, kus Eesti loodust külastatakse kõige tihedamini. Aga samas pole institutsiooni, kes tegeleb turismi koordineerimisega. Mõtlesime seltskonnaga paar aastat ning aastal 2017 lõpetasin ma Eesti Maaülikooli magistrantuuri, et tegeleda turismiga. Kevadel lõimegi Lahemaa ühingu. Sellel on praegu veerandsada liiget.

Ja tunnustus tuli päris kiirelt?

EAS kutsus üles kandideerima pilootprojektis, kus ka osalesime. Saimegi sügisel Eesti seitsme sihtkoha hulka, mis on nüüdsest maailma saja rohelisema paiga hulgas. See on esimene töövõit. Kriteeriumid ning küsimustik-hindamine on loomulikult väga põhjalik. Esialgu 15, uuel kevadel tuleb vastata juba sajale nõudmisele.

Miks kandideerisite?

Turundus on Lahemaal oluline. Rahvuspark kuulub kahte maakonda ning kolme valda. Ehk siis Kuusalu ning Lääne-Virumaaal Haljala ja Kadrina. Loksa linn ei kuulu rahvusparki, kuid asub otse keset Lahemaad. Rahvuspargis elab kokku 3100 inimest ning maaomanikke on 10 000.

Aga pargi mõjuala on tunduvalt suurem ja laiem. Ehk siis Kuusalu, Loksa, Haljala, Kadrina ja Tapa omavalitsused.

Kas tunnustuskiri Green Destinationsi TOP 100 hulka saamisest on käes?

Sertifikaat on arvutisse saadetud. Ilus roheline ning selle saab välja trükkida. Üleandmise tseremooniat ei saanud Türgis teha, sest valitseb koroonakriis.

Tunnustusest on kindlasti väga mitmel alal kasu. Koostöö EAS-iga on kindlasti parem. Samas ei võistle me kellegagi, vaid arendame ikka koostööd. See on meie panus Eesti arengusse, et roheline pilt muutuks valdavaks. See ei ole ainult turismimaailm, vaid kogu maailmapilt.

Et Lahemaa oleks jätkuvalt roheline.

Mida rahvuspark lähiajal arendustest vajaks?

Selle koha pealt on Lahemaal väga hea infra. RMK on teinud ja teeb väga tublit tööd. Ega neid juurde ei ole väga vaja. Mais-juunis tahame avada Metsa matkaraja. Läti ja Eesti osa on valmis, Leedu osa veel rajamisel.

Kuidas oli ja on külastatavus rahvuspargis?

Oli ja on väga suur. Eriti just kevadise eriolukorra ajal. Lahemaa eelis on see, et see asub suhteliselt pealinna lähedal ning siia saab hästi ja mugavalt.

Siia saab spontaanselt tulla. Külaskäiku pole vaja pikalt plaanida. Ärkad hommikul, vaatad, et ilus ilm ja sõidad näiteks Viru rabasse.

Kevadel meenutas sealne rada kohati juba laulupidu. Isegi politsei pidi sekkuma. Käsmus oli probleem parkimise ja prügi mahaloopimisega.

Ka sügisel käiakse hoolega looduses, sest hooaeg pikeneb ja oktoobris olid ilusad ilmad. Ühel päeval keegi ütles, et Viru rabas oli autosid veel rohkem kui suvel.

Õnneks on avastatud ka teisi Lahemaa kauneid kohti. Virve ja Hara külade vahel asub Majakivi. Sealne Majakivi-Pikanõmme matkarada on uuendatud ning turistid on selle avastanud.

Suurimad probleemid pargis ning selle turismis?

Eraldi Lahemaa giide ei atesteerita. On olemas Tallinna, Tartu ja Pärnu giidid, sest neid atesteeritakse palju. Aga kümmekond aastat puuduvad Lahemaa giidid. Minul on küll Harjumaa giidi tunnistus, aga mitte Lahemaa oma. Nüüd alustame uuel aastal koos Keskkonnaametiga nende koolitustega. Õppe lõpetavad eksamid ja tunnistuse andmine.

Kui olukord viiruserindel lubab, siis juubelit tähistate ikka suurelt?

Juubel tuleb ikka. Keskkonnaamet korraldas mõni aeg tagasi mõttetalguid, sest pargi loomine aastal 1971 oli seotud looduskaitsega ja kitsamalt looduskaitse seltsiga. Õige kuupäev on 1. juuni.

Külades on tehtud plaane, kuidas juubelit tähistada. Kindlasti tuleb kohalikke pidusid, sest kultuuripärand on oluline ning Lahemaal on rahvamajasid palju. Näiteks Kuusalu vallas Kolgaküla, Leesi ja Viinistu.

Kõik sõltub aga olukorrast ning koroonaviiruse levikust. Aga kui kevadel ei saa juubelit pidada, siis lükkame selle edasi suveks või varasügiseks.

Kindlasti tahame avada Läänemere Metsa Matkaraja. Lätlased on väga ootel, et saaks sellel juba liikuda. Neil puudub klint, saared ja rändrahnud. Lahemaal on see kõik aga olemas.

Vaata lisa FB Visit Lahemaa.

Lahemaa rahvuspark

Rahvuspark asutati 1. juunil 1971. Pargi pindala on 2015. aasta seisuga 747, 8 ruutkilomeetrit. Kolmandiku rahvuspargi pindalast moodustab meri.

Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (Balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi.

Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.