3. juunil ehk päev enne Soome marssali C.G.E. Mannerheimi 150. juubelit ning Eesti lipu tähtpäeva meenutati Lagedil Vabadusvõitluse muuseumis nii suurmeest kui ka lähenevat Soome juubelit.

Laupäeva keskpäeval alanud sündmuse juhatas sisse langenute meenutamine muuseumi mälestusristi juures. Hingepalve luges kaplan Ants Leedjärv. Mälestushetke kulminatsioonina mängis Soome suursaatkonna kaitseatašee, kaptenleitnant Jussi Voutilainen saksofonil Sibeliuse “Finlandia” vaheosa.

Lagedi mälestusteenistus oli Voutilainenile Eestis üks viimaseid diplomaatilisi ülesandeid, sest mehe ametiaeg saab otsa. “Varustusest, kahuritest või välisabist riigi kaitsmiseks üks ei piisa, kui kodanik ei taha isamaad kaitsta,” rõhutas kaptenleitnant. Rae valla poolt tervitas rahvast volikogu esimees Agu Laius.

Eesti ja Soome tamm

Veel paar nädalat tagasi oli võimalus, et peatselt 100.sünnipäevi tähistavate Eesti ja Soome sõprustamme istutab muuseumi kõrvale peaminister Jüri Ratas. Laupäeval valitsusjuhti siiski tiheda töögraafiku tõttu kohale ei saabunud. Tamme panid kasvama muuseumi rajaja ning omanik Johannes Tõrs ning Soome kaitseatašee. Hingepalve luges EELK eelmine peapiiskop Andres Põder. Kokku kasvab Lagedil nüüdsest 121 mälestustamme, mida on istutanud presidendid, sõjaväelased, saadikud, kultuuritegelased ning muuseumi sõbrad.

Näituse avasid kaptenleitnant Jussi Voutilainen ning ELLK eelmine peapiiskop Andres Põder. 

Päevakohase näituse avamise järel peeti ajalookonverentsi. Põhjala suurmehest, marssal C.G.E. Mannerheimist rääkis Johannes Tõrs. Tulevane väejuht ja riigimees sündis 1867. aastal Askainenis aadliperes ning tal oli kuus õde ja venda. Varakult aktiivne poiss alustas kooliteed 1874. Hiljem õppis ta Hamina kadetikoolis, kuid arvati sealt distsipliinirikkumiste pärast välja. “Peterburi Nikolai ratsakooli lõpetas Mannerheim 1891, sai nooremohvitseri kraadi ning jätkas teenistust pealinnas keisrinna kaardiväes,” ütles Tõrs. Abielust Anastasia Arapovaga oli mehel kaks tütart, kellest ühest sai Soome Punase Risti organisatsiooni rajaja.

Tähtis väejuht

Aastal 1900 viibis Mannerheim ainsa korra Eestis, kui ravis ennast kuus nädalal Kuressaares. Nimelt oli hobuselt kukkudes saanud viga tema põlv. Hiljem käis Mannerheim luureretkel Kaug-Idas ja Hiinas. Need olid aga maskeeritud maadeavastuse retkedena. Esimese sõjakogemuse sai Mannerheim vabatahtlikuna Vene-Jaapani sõjas. Rindel tabas teda keskkõrvapõletik ning mees jäi ühest kõrvast kurdiks.

Mannerheimi foto ja lipud muuseumi terrassil. 

Iseseisva Soome sõjaväe juhtimisest Mannerheimi poolt on kirjutatud ning avaldatud palju. Marssali tähtsusest kõneleb fakt, et mehe 75. sünnipäeval tegi peakorterisse Immolasse ühepäevase lennuvisiidi ka Saksamaa juht Adolf Hitler.

“Aastatel 1944-1946 oli Mannerheim Soome kuues president (oli 1918-19 ka riigihoidja – A.V.). Suri 1951 Šveitsis ja maeti Helsingisse Hietaniemi kalmistule,” rääkis Tõrs.
Soome ratsaüksustest ning ratsaväeohvitseritest vestles Peetris elav kapten Antti-Pekka Mustonen.