Rae vallas asuv Lagedi on tuhande elanikuga alevik valla põhjaosas. Seni pole asulas suuri arendusi ette võetud. Kuid nüüd on juba mõnda aega käinud suurem ehitustegevus raudteepeatuse ning Pirita jõe vahel. Kodusid rajatakse kokku enam kui kümnel hektaril.
Eelmise kümnendi lõpus valmisid alevikus kaks kortermaja. Need olid uue Eesti ajal esimesed korruselamud asulas. Nüüd arendavad Jaama tänava, Luha tee ning jõe vahelist kvartalit Everaus Kinnisvara ja Tehnohaldus OÜ.
Miks ehitus just selles asulas ette võeti? Rae abivallavanem Priit Põldmäe ütleb, et võimalikud uusarenduste paigad ehk Peetri-Järveküla-Assaku kant hakkab täis saama. Jüri alevik ja selle ümbrus jääb rohkem ettevõtete ja logistikakeskuste jaoks.
“Taipasime seda juba 20 aastat tagasi, et logistika on valla Nokia. Jüri asub logistiliselt heas asukohas teede läheduses ning transport on seal väga hea,” seletab Põldmäe.
Lagedi kasuks rääkisid hea elukeskkond ning korralik transport. “Rong peatub kohe kõrval ning Balti jaamast siia peatusse vaid 17 minutit. Ülemistelt veel vähem. Alevikus on juba uuendatud kool, keskusehoone, lasteaed ja rajatud noortekeskus,” loetleb abivallavanem.
Seepärast oligi vaja julgeid ettevõtjaid, kes jõe ning raudtee vahelist kvartalit arendaks.
Poolsada peret
Everaus Kinnisvara rajab Lagedi Kodu nime all Lagedile ridaelamud (21 boksi) ja paarismajad (14 boksi). Samuti ka ühe eramu.
Lisaks rajab Everaus Kinnisvara 13 korteriga korterelamu Jaama tänavale Pirita jõe äärde.
“Loome kodud 49 perele. 18 pere on ennast juba sisse seadnud möödunud aasta lõpus valminud ridaelamutesse ja paarismajadesse.
Arenduse vaade linnulennult. Foto Sergei Zjuganov Käesoleva aasta lõpuks on ennast sisse seadnud ka ülejäänud pered. Lisaks rajab Everaus Kinnisvara Luha tee algusesse pargiala mänguväljaku, palliplatsi, kelgumäe ja haljasalaga,” selgitab Everaus Kinnisvara juhatuse liige Janar Muttik. Nende arendatava kvartali suurus on umbes kaheksa hektarit. Arhitektid on pärit büroost Raadius Arhitektid.
Millal ehitamine algas ning millal on kõik valmis? “Lagedi Kodu ehitamisega alustasime 2019 ja lõpetame 2021. Esimene 18 koduga etapp valmis möödunud aasta lõpus,” ütleb Muttik.
Ka tema kiidab aleviku sobivat keskkonda. Lagedi ühendab tema sõnul linnamelu ja maaelu võlu. Lagedi asub linna lähedal ja looduse rüpes. Samuti on transpordiühendus (sh rongiühendus) Tallinna ja peamaanteedega hea. Muttiku kinnitusel on Lagedi Kodu tänaseks välja müüdud. Lagedi Kodu kõrval arendab ehitust Tehnohaldus OÜ.
Arendused jätkuvad
Kas ja millliseid uuesarendusi võib alevikus ning selle lähialal veel oodata?
Põldmäe ütleb, et järgmisena tuleb Jaama tänava ning jõe vahel 13 korteriga elamu ja seda arendab samuti Everaus Kinnisvara.
Rehvikeskuse vastu, praegusele tühermaale ehk Ülejõe piirile on plaanitud tulevane kauplus ja sealt edasi praeguste kortermajade poole on tulemas järgmiste kortermajade ala. Tulevikus saab Lagedi laieneda ringtee poole.
Elamu- ja eramuehitus käib või ootab ees ka Kooli tänavast Loo aleviku suunas asuvaid kvartaleid. Täpsemalt jäävad need Linnu tee äärde.
“Mingil hetkel tuleb ilmselt taristuid või objekte arendada koos Jõelähtmega vallaga, sest siin on asulad juba kokku kasvanud. Ei ole mõtet näiteks Lagedile ujulat ehitada, sest kolm kilomeetrit eemal Lool on see olemas,” toob Põldmäe näite.
Kindlasti saab Lagedi alevikku arendada mööda Kooli tänavat Aruküla poole.
Tänava ääres, põhikoolist veidi eemal töötab praegu ka Lagedi ainus kauplus ehk Sinu Pood.
Kristo Peerna, Tehnohaldus OÜ juhatuse liige
Lagedil on eesmärk luua ühtse stiili ja sarnase arhitektuuriga terviklik elukeskkond. Selle piirkonna arhitektuur ja stiil peab sulanduma ühte. Ning selliselt, et kolmas osapool ei saaks aru, kus lõpetas üks arendaja ja kust alustas järgmine.
Lõpptulemus peaks olema see, et kõigile selle piirkonna elanikele kui ka Lagedi teiste piirkondade inimestele meeldiks see uus rajatud Lagedi aleviku osa ja nad oleksid uhked, et nende alevikus on selline Bullerby küla meenutav elukeskkond.
Jõeäärne osa on kavas inimestele avada ja muuta meeldivaks puhke- ja jalutuspiirkonnaks.
