Mullu aasta lõpus Faktum&Ariko poolt Lääne-Harju Koostöökogu tellimusel tehtud piirkonna rahulolu uuringu tulemustest selgus, et Lääne-Harjumaad hinnatakse elukeskkonnana kõrgelt, ettevõtluskeskkonnana mõnevõrra madalamalt ning et peamiseks liikumisvahendiks on isiklik auto.

Kõige rohkem ollakse rahul lastehoiuvõimaluste ja haridusega, avaliku korra ja turvalisusega ning esmatarbekaupade kättesaadavusega, puudujääke nähakse eelkõige vaba aja veetmise võimalustes, kergliiklusteede ja ühistranspordi osas, selgus uuringust.

Lääne-Harju Koostöökogu meetmejuht Ede Teinbas ütles Harju Elule, et uuring telliti selleks, et hinnata oma 2014-2020 strateegiaperioodi algtaset. „Kordusuuringu planeerime teha eeldatavalt aastal 2020-2021 ning seeläbi saame hinnata oma strateegia elluviimise edukust,“ rääkis ta. „Teiseks (uuringu tellimise) põhjuseks on kindlasti saada nii enda organisatsioonile kui oma piirkonna omavalitsustele, vabaühendustele ja ettevõtjatele tegutsemissuuniseid.“

Oma auto kõige armsam

Faktum&Ariko viis küsitluse läbi mullu novembris-detsembris ning kokku küsitleti 300 piirkonna elanikku ning 117 ettevõtet ja organisatsiooni. Piirkonnaks olid Paldiski linn, Keila vald, Kernu vald, Nissi vald, Padise vald ning Vasalemma vald.

Mis siis selgus? Oma elukohaks olevas vallas või linnas töötab või õpib vaid kolmandik kõigist küsitletutest. Kui vaadata omavalitsuste kaupa, siis Paldiskis oli see protsent siiski kõrgem – 46. Kõige vähem käib koolis või tööl oma vallas Vasalemma ja Nissi valla elanik (26%).Ülekaalukalt enim käiakse Lääne-Harjumaalt tööl Tallinnas (51%), kuid näiteks 10% leiab tööd piirkonna tõmbekeskuses Keilas.
Üllatavalt kombel aga veedavad peaaegu kõik küsitletutest oma vaba aja siiski kodukohas – vaid 7% käib seda tegemas mujal vallas või linnas.

Kui aga küsiti, et kuidas tööl või vaba aega veetmas käiakse, siis selgus, et kaks kolmandikku vastanutest teeb seda isikliku autoga. Bussiga liigub ringi 15% ning rongiga vaid 11% elanikest. Kuid siingi tuleb märkida, et Paldiski eristub teistest – seal kasutab liikumisvahendina autot vaid 39% inimestest, kui näiteks Vasalemma vallas oli protsendiks koguni 86. Paldiski elanikud kasutavad ka kõige rohkem bussi (28%) ja rongi (20%).

Padisel on kõige parem

Küsimusele, kas Lääne-Harju piirkonnas on hea elada, vastas „jah, väga hea“ 23% küsitletuist. Padisel on eluga väga rahul lausa 31 ja Kernu vallas 29 protsenti inimesest. „Jah, üldiselt küll“ vastas piirkonnas kokku 65% inimestest. Eluga pole piirkonnas rahul vaid 4 protsenti küsitletutest. Enam tunduvad elu nautivat kõrgharidusega inimesed ja üliõpilased/õpilased, kellest 30 protsenti vastas „jah, väga hea“. Madalaim oli rahulolu pensionäride seas.

Piirkonnas tegutsevad ettevõtjad on oma võimalustega üldiselt rahul, kuid „Jah, väga hea“ vastas siiski vaid kolm protsenti küsitletuist.

Mõnevõrra murelikuks peaks tegema aga identiteedi küsimus, sest vaid napp kolmandik vastas küsimusele „kuivõrd te tunnete end oma valla elanikuna“ „vägagi“. 35% vastas, et „üsnagi“ ning 24 protsenti küsitletuist, et „nii ja naa“.

TEAVE: Millega ei olda rahul?
• Paldiski linn – avalik kord ja turvalisus.
• Kernu vald – esmatarbekaupade kättesaadavus, piirkonnasisene ühistransport, sotsiaalteenused, piirkonna arendamine ja turundus.
• Nissi vald – sportimisvõimalused, piirkonna tuntus külastuskeskkonnana, kohalike teenuste kättesaadavus, kergliiklusteed.
• Vasalemma vald – kohaliku toidu ja kohalike teenuste kättesaadavus.
• Padise vald – noorte vaba aja veetmise võimalused.
• Keila vald – uuringuga ei tulnud ühtegi selget puudust välja.