Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) plaanib teha uuendusraiet Klooga, Kloogaranna ja Kersalu ümbruses – kokku 17,8 hektaril. Raieplaane tutvustati huvilistele 5. juunil.
RMK Lääne-Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmini sõnul on Klooga, Kloogaranna ja Kersalu metsamassiivi suurus üle neljasaja hektari. “Ajalooliselt on tegemist olnud Klooga mõisa maadega,” selgitas Kusmin.
Arvestuslikult võiks metsamassiivist raiuda 4,4 hektarit aastas, aga kuna raiutakse etapiti ehk 4-5 aasta tagant, siis võetakse Kusmini sõnul nüüd käsile korraga 17,8 hektarit. See jaguneb kuue erineva langi vahel. Kavas on raiuda augustis-septembris.
Et kohalikele olukorda selgitada, korraldas RMK 5. juunil infopäeva, mis toimus Lääne-Harju vallas sõna otses mõttes keset metsa – Käbimetsa tee lõpus Otu oja ääres oleval lagendikul. “Alati on parem ette teada, kui pärast tagajärgedega tegelda,” arvas Kusmin.
Kunstnikust männikaitsja
Infopäevale tuli kümmekond huvilist, teiste seas Eesti kunstiakadeemias õppinud Elisabeth Salmin, kes praegu elab nii Kloogal kui Leidenis, kus tal on hollandlasest abikaasa ja laps. “Me oleme segamets, mis tähendab, et meil on erinevad kultuurilised juured perekondlikult esindatud,” rääkis naine.
“Olen Klooga Metsa Toetuseks Seltsi asutajaliige. Juriidiliselt ei ole selts veel vormistatud, aga füüsiliselt see eksisteerib Facebooki grupina, millel on 13 liiget,” rääkis Salmin Harju Elule. Grupp loodi tema sõnul mai lõpus, kui Lääne-Harju Valla Lehes oli ilmunud teave kavandatava raie kohta.
Heiki Hõimoja otsis jalgrattaga tiirutades kultusekohta, aga leida tal seda ei õnnestunud. “Me panime öösel teate rahvusvahelisse aktivistide gruppi Avaaz, kuhu kogutakse kogu maailmast öko- ja inimõiguste teemal allkirju. Me loodame pigem maailmast saada toetust. Meil on väga head kontaktid Saksa, Hollandi, Läti ja Leedu meediaga,” ütles Salmin.
“Meid huvitab konkreetselt, et säiliks ökosüsteem tervikuna, mitte ainult teatud osad nendest. Me ei toeta selektiivseid valikuid. Soovime piirkonnas vältida ökotsiidi,” lisas Salmin.
“Oleme jälginud Klooga männikut viimased kaks aastat aktiivselt, ka noorte mändide kasvu. Mina väidan – selleks, et noored pealekasvatatavad männid omandaksid mingisugusegi metsa ilme, läheks selleks vähemalt 30 aastat, võttes arvesse, et pealekasv on üks sentimeeter aastas,” väitis Salmin.
Reegleid järgitakse
Kas aga Salmini väide, et RMK läheb noorte mändide kallale, peab tõesti paika? Infopäeval selgus, et osa puid Klooga, Kloogaranna ja Kersalu piirkonnas on isegi üle saja aasta vanad.
“Suurem majandamine ongi siin viimati olnud mõisa ajal ja Eesti vabariigi alguses. Kogu selle metsa iseloomust kuskil 40 protsenti on küpsed ja valmivad metsad, 57 protsenti keskealisi, 3% nooremat metsa,” selgitas Kusmin. Uuendusraiele lähevad üksnes küpsed metsad.
Mis saab aga siis, kui raielangile jääb näiteks merikotka pesa? Samuti RMKs töötav Sven Soomets teatas, et pesast 250 meetri raadiuses kehtestatakse siis raiekeeld. Praegustel andmetel ühtegi merikotkast nimetatud alal ei ela.
Infopäeva võttis videolindile Elisabeth Salmin. “Meie käitumisjuhised näiteks näevad ette seda, et kui raie käigus tuvastatakse suur pesa, siis harvesteri juhil on kohustus kohe töö seisma panna,” rahustas Soomets. Järgnevalt RMK liigispetsialistid uurivad, kelle pesaga on tegu ja määravad kaitsekorra, kui on vaja.
Kloogaranna Seltsi esindav kuuluv Heiki Hõimoja kartis, et uuendusraie käigus võib kaududa kultuskoht: “See on kas satanistide riitusepaik. Ristid ja pealuud puude otsas, valvurionnid.”
Hõimoja initsiatiivil mindi kultusekohta otsima, aga objekti leida ei suudetud. Küll selgus, et Hõimoja on seotud kohalike matkaradade arendamisega ja ehk oli see hoopis katse inimesi matkama meelitada.
Töö südamega
Hektar metsa annab uuendusraiele minevas piirkonnas 200-250 tihumeetrit puitu. See tähendab, et arvestuslikult saab Klooga, Kloogaranna ja Kersalu 17,8 hektarilt sügisel metsamaterjali kokku ca 4000 tihumeetrit.
Palk viiakse Imavere, Aegviidu ja Reopalu saekaatritesse. Paberipuu leiab rakendust Kehra tselluloosi- ja paberitehases. Küttepuul on palju väiksemaid ostjaid.
“Me teeme oma tööd südamega, mõeldes selle peale, et see, mida eelmised põlved on istutanud, on istutatud selleks, et järgmised teda kasutada saaksid. Meie peame omakorda istutama metsa, mida jälle järgmised põlved kasutada saaksid,” ütles Kusmin.
