Nelja omavalitsuse sundliitmisel tekkivas Lääne-Harju vallas kogus valimisliit Valimisliitude Ühendus veidi üle 53 protsendi häältest. Sellega koguti volikogu 21st kohast 13 kohta ehk absoluutne enamus.
Suuremad häältemagnetid olid Jaanus Saat Paldiskist (400), Padise vallavanem Leemet Vaikmaa (290), Katrin Glaase (231) ja Mati Vetevool (169). Seega kogusid neli kandidaati 3218st Valimisliitude Ühendusele antud häälest 1090. Volikogusse sai ka samas liidus kandideerinud Vasalemma vallavanem Mart Mets, kes kogus 141 häält.
“Ei osanud sellist tulemust liidule oodata. See oli üllatus,” ütles Harju Elule 134 häält saanud senine Padise volikogu juht Külli Tammur.
“Edu taga on hea kampaania ning personaalne suhtlemine valijatega. Miks läks teistel halvemini, ei oska mina täna öelda,” lisas Jaanus Saat. Külli Tammuri arvates taheti ühendatava suurvalla volikogusse uusi inimesi. Teised valimisliidud ja erakonnad neid pahatihti ei pakkunud.
Konkurentidel kohti napib
Reformierakond sai Lääne-Harju volikogus neli kohta ning VL Hea Tahe samuti neli kohta. Senine Keila vallavanem, Reformierakonna liige Jaan Alver sai 152 häält. Mis läks valesti, et erakond kogus nii vähe mandaate? “ Ma arvan, et tegime kõik õigesti ja hästi. Teised olid ilmselt häältepüüdmisel edukamad,” arvas Alver.
Eksvallavanem Kalev Laast kogus veidi rohkem ehk 185 häält. VL Hea TAhe ridades on volikogus Paldiski abilinnapea Elena Villmann ja kunagi sama ametit pidanud Eldar Toonverk. Samuti on samast linnast volikogus Irina Pivovarova. Paldiski volikogu juhtiv Kaupo kallas ning linnapea Tiit Peedu volikogu mandaate ei saanud.
Alustamisega on kiire
Mis saab edasi, see pole veel selge. Teada polnud ka volikogu esimehe ega vallavanema kandidaadid. “Kohtume varsti,” ütles Külli Tammur. “ Lähiajal koguneme oma inimestega ja siis otsustame, kuidas edasi liigume. Vallavanema ja volikogu juhi kandidaatide kohta annan infot nädala lõpus,” lisas Saat.
Lääne-Harju valla 21-liikmelisel volikogul ning moodustataval vallavalitsusel on alustamisega kiire. Sundliitmise järel tekkivatel omavalitsustel peavad struktuurid ning ülesanded olema selged 1. jaanuariks 2018. Teada peab olema see, kes on abivallavanemad, struktuuride juhid ning kus asuvad teeninduspunktid. Esimeste ülesannete hulgas on tarvis leppida kokku, kus hakkab töötama volikogu ja vallavalitsus.
