Lääne-Harju valda, mis tähistas hiljuti seitsmendat sünnipäeva, räsis neil päevil Eesti valdadest kõige enam tohutu sügistorm, langetades puid, katkestades elektri- ja veeühendusi.
Ametlikult alustas Lääne-Harju vald tegevust 2017. aasta 24. oktoobril Keila, Padise ja Vasalemma valdade ning Paldiski linna ühendamisel. 646 ruutkilomeetri suurune omavalitsusüksus on päris suur vald ka kogu Eesti mõistes. Tänavu möödus sellest otsusest seitse aastat. Oli veel üks sünnipäevaline: 30-aastaseks sai valla naisansambel Kadri.
Vallajuhid: ühinemine oli hea kõigile
Täna on vallajuhid kindlad, et ühinemise osas sai toona tehtud õige otsus, ehkki kaks toonast omavalitsusüksust, Padise ja Vasalemma vald, vaidlustasid sundliitmise kohtus. Õiguskantsler Ülle Madise riigikohtule esitatud arvamuses valdade sundühendamises vastuolu Eesti põhiseadusega ei leidnud, küll aga pääses sundliitmisest volikogu otsustava vastuseisu tõttu Keila linn.
„Meie oleme seisukohal, et oli väga õnnestunud ühinemine, tekkis palju rohkem võimalusi, võitsid kõik toonased kohalikud omavalitsused (KOV-id). Kõik KOV-id olid väga erinevas seisus, mõned neist võisid tunda end ehk kõrvalejäetumatena. Praegu seda pole, oleme proovinud pöörata tähelepanu võrdselt igale poole. Meie vallal pole ühtset keskust, vaid iga küla ongi keskus. Et ei tekiks seda tunnet, et vallavalitsemine käib kuskilt mujalt,“ selgitas Lääne-Harju vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Kadri Kauksi.
Keila linn keeldus toona ühinemisest ja uue valla suurimaks keskuseks jäi Paldiski linn, kus praegugi paikneb vallavalitsus.
„Muidugi on Paldiski koht, kuhu tööstusinvesteeringud tulevad. Seda soodustab hea asukoht – kaks suurt sadamat, hea transpordiühendus,“ nentis Kauksi. Huvitava faktina on seitse aastat tagasi valitud vallavanem ja vallavolikogu esimees siiani ametis – vastavalt Jaanus Saat ja Külli Tammur, kes mõlemad kuuluvad valimisliitu Ühendus.
Teistmoodi tähistamine
Kui varem on Lääne-Harju vald korraldanud vallavalitsuse avatud uste päevi, siis tänavu otsustati tähtpäeva teistmoodi tähistada.
„Kuna meil on hästi suur vald, siis otsustasime nii, et valla igas nurgas toimuks midagi ja need sündmused oleksid vallarahvale tasuta. Kaks kõige popimat sündmust olid kalakaitsematk Keila-Joal, seal osales hilisel õhtutunnil 75 inimest; teine oli AS-i ALARA hallatav Paldiski endine tuumaobjekt, kus osales ekskursioonidel 85 inimest,“ ütles Kadri Kauksi.
Tähtis ja rahvarohke oli tema sõnul ka Laulasmaa OTT-i lõpuüritus, mis ühendati valla aastapäevaga ning kus lisaks pidulikumale olekule pakuti ka sünnipäevatorti. Kokku kestis tähistamine koos erinevate sündmustega allasutustes, nt raamatukogudes ja kultuurikeskustes koostöös partneritega seitse päeva.
Ent napilt sai sünnipäevanädal lõppeda, kui päästeamet teatas: „Täna hommikul puhub edela- ja läänetuul 12–17, rannikul puhanguti kuni 22, pärastlõunal tugevneb loodetuul puhanguti kuni 25 m/s. Õhtul sajab vihma sekka ka lörtsi ja teed muutuvad kohati libedaks!“
Enim tormikahjusid Eestis
Nädalavahetusel räsis Eestit, eriti rannikualasid, torm. Lääne-Harju vald kandis Eestis kõige rohkem tormikahjusid. Enim sai tormis kannatada Paldiski, kus öine tuul viis osaliselt kaasa Rae 40 korterelamu ning spordihoone katused, Peetri 7 laohoonest aga seinad ja ukse.
„Meie saime kõige rohkem rappida. Kõige kõvem tuulepuhang oli reede õhtul, mil mõõdeti 36 m/s ning mis on peaaegu et rekordihõnguline. Kõik meie piirkonnad said kannatada, eriti aga Paldiski,“ kõneles Kauksi.
„Olukord Paldiskis on päris hull, sest lisaks Rae 40 maja katusele on lennanud küljest ka Peetri 9 sein ning Paldiski spordihoone katus. Kohapeal tegutsevad ka päästjad. Palume kõigil olla siseruumides, sest nii katuse kui ka seina küljest lenduvad osad võivad olla ohtlikud!“ teatas Lääne-Harju vald oma Facebooki tormiblogis. Päästjad käisid mitu korda Paldiskis, sest ärakukkunud plekitükid lendasid tuulega edasi ja ohustasid teisigi. Lisaks lendasid osaliselt tükkideks lasteaia väravad.
„Kergemaid puid üle valla, mis langesid teedele, käisid meie haldusosakonna töötajad öö läbi ise koristamas, võtsime päästjatelt koormust maha. Päästjate abiga said koristatud hästi suured puud pluss need, mis olid liinidele langenud,“ sõnas Kauksi. Selliseid puid ei tohi ilma eriväljaõppega spetsialistide abita puutuda.
Vallavalitsuse kriisistaap tegutses neil 24 tunnil vallavanema Jaanus Saati juhtimisel. Loomulikult olid öösel väljas ka tublid päästjad Paldiski ja Keila päästekomandost ning Lohusalu päästeseltsist.
„Reedel avasime kohe valla kriisitelefoni, kuhu tuli umbes 50–60 kõnet, inimesed andsid teada, kuhu on vaja appi minna. Laupäeval avasime neli infopunkti: Padisel, Vasalemmas, Laulasmaal ja Kloogal – seal olidki suuremad elektrikatkestused ja osaliselt ka veekatkestused. Inimesed said käia vett võtmas ja telefoni laadimas,“ kõneles Kauks, kiites kohalikke elanikke suurepärase ettevalmistuse eest erakorralisteks oludeks.
NOPPEID
Kriisiblogist
Lääne-Harju vallas on tormist pihta saanud pea kõik piirkonnad. Hetkeseisuga on elektrita majapidamisi ca 1400, kuid Elektrilevi toimetab järgemööda ühenduse taastamisega.
Klooga piirkonnas pole vett, mis on tingitud sellest, et pumbajaamas pole elektrit. Lisaks on üle valla teedele langenud puid.
Teedele ja hoonetele langenud puid aitasid eemaldada vallavalitsuse haldusosakonnast Tauri Olesk ja Meelis Randmäe ning vallaelanikud Ahto Pärnamets ja Silver Urvik.
Lisaks olid meil tööjõuga abiks AS-i Lahevesi töötajad. Samuti tuli meile teateid, kus tublid vallaelanikud olid ise saed kätte võtnud ja osa teid takistustest vabastanud.
Suured tänusõnad lähevad ka Lääne-Harju politseijaoskonna politseinikele Pavel Borovikule ja Richard Rain Kõivule, kes olid samuti käed-küljes abiks teede läbipääsetavaks tegemisel!
Üks markantsemaid juhtumeid oli Vilivalla külast, kus suur puu oli langenud elumajale ja võtnud kaasa elektriliini. Seal ja nii mõneski teises kohas oli abiks Ülar Truubon OÜ-st Elidor Elektritööd.
Täname ka kõiki vallaelanikke, kes te olete end abiks pakkunud, iseäranis Reigo Krutto, Tarmo Käi, Siim Vainumäe ja Martin Vallimäe!
