„Ettevõtlikud inimesed koonduvad, leiavad ikka üksteist, et siis üheskoos seniolnust midagi veel olulisemat teha, suuremalt ja edukamalt ette võtta,“ arutleb Keila-Joa lossi üks omanikest, Keila vallavolikogu aseesimees Andrei Dvorjaninov.
Nelja Lääne-Harjumaa omavalitsuse ühinemine on otsustatud või peaaegu otsustatud – kui Padise valla kohtulugu riigiga lõpeb, sünnib nelja omavalitsuse liitumisel ligi 13 000 elanikuga Lääne-Harju vald. Praeguse Keila valla panus suurvalda on 4810 elanikku (jaanuar 2017), Paldiski linnal 3767, Vasalemma ja Padise vallal vastavalt 2513 ja 1771 elanikku.
Et sündivas omavalitsuses üleminekuperioodil halduskaost ei tekiks, vaid kõigi elanike probleemid igapäevaselt lahendatud saaksid, ühinemine võimalikult valutu oleks, otsustasid kõigi nelja omavalitsuse aktiivsed inimesed luua valimisliidu Hea Tahe. 16. augustil kirjutatigi lepingule alla. Valimisliidu Hea Tahe eestvedajateks on Keila vallavolikogu aseesimees Andrei Dvorjaninov, Keila valla ettevõtjad Erik Laansoo ja Kristiina Altmäe, Paldiskist linnavolikogu esimees Kaupo Kallas, linnapea Tiit Peedo, abilinnapea Elena Villman, ettevõtja ja Padise mõisa kaasomanik Keirin von Ramm.
„Kõik tänase Paldiski Põhjasadama valimisliidu ja Keskerakonna Paldiski linnavolikogu liikmed on ühinenud valimisliiduga Hea Tahe,“ kinnitab Paldiski linnavolikogu esimees, keskerakondlane Kaupo Kallas. Kas see siis tähendab, et sündivas suurvallas Keskerakond ei üritagi tüüri haarata, oma nimekirjaga välja ei tule?
„Keskerakond tuleb kandideerima oma nimekirjaga, kuid kui tugev ja arvestatav see tuleb, näitavad valimised,“ ütleb Kaupo Kallas. „Kohalikel valimistel ei peaks üldse olema erakondlikke nimekirjasid, sest erakonnad saavad oma olemasolust valijatele teada anda riigikogu valimistel,“ usub Kallas.
„Tegelikult pole valimisliidu kokkukutsumine hetkeline ideevälgatus, see on asjade loomulik käik,“ jagab mõtteid Andrei Dvorjaninov. „Et elu vallas edeneks, on vaja tugevat vallavalitsust. Et oleks aga tugev vallavalitsus, peab olema teovõimeline volikogu, mitte sekt, kus võimuvõitluses pidevalt teineteiselt tooli alt tõmmatakse. Ennekõike kohalikud elanikud ja ettevõtjad kannatavad, kui vallamajas käärib,“ usub Harjumaa ühe kauneima mõisa restaureerinud ettevõtja Andrei Dvorjaninov.
„Tegelikult annab suurvalla loomine ja ülevallalise valimisliidu moodustamine paljuski võimaluse lõhkuda senised väikevaldades toiminud sidemed, mis – tahes või tahtmata! – pikapeale korruptiivseks on muutumas,“ arvab mitme omavalitsuse juhtimiskogemusega Tiit Peedo.
„Tegelikult on valimisliidu loomine loogiline jätk kuni kevadeni toimunud nelja omavalitsuse läbirääkimistele vabatahtliku ühinemise üle. Erinevatel põhjustel need katkesid. Nüüd jätkame natuke teises inimkoosseisus sealt, kus kevadel pooleli jäi,“ meenutab Andrei Dvorjaninov.
Uue valla piirjooned
Tulevases valla rahvaesinduses ehk volikogus saab olema 21 liiget – selles ollakse üksmeelel. Kui palju saab olema aga vallamajas ametnikke?
„Vallaametnike arvu hetkel suhteliselt keeruline määrata,“ arvab Tiit Peedo. „Sotsiaalvaldkond peab olema tugeval järjel, hariduselu… Ka riigireform pole lõppenud, me ei tea, mis funktsioonid riik annab omavalitsustele ja kui suur tuleb rahaline kate. Ootame riigireformi ära, siis saame midagi kindlat öelda.“
„Ühe oleme ära otsustanud – igasse praegusesse omavalitsuskeskusesse tuleb teeninduspunkt, mida hakkavad regulaarselt külastama erinevad ametnikud,“ täiendab Andrei Dvorjaninov.
Inimeste jaoks on olulised ka toetused, vallaametnikele ja õpetajatele palgad.
„Juba kevadel otsustasime, et sotsiaaltoetuste maksmisel kogu suurvallas võtame aluseks seni kõrgemaid toetusi maksnud omavalitsuse tariifid. Sama kehtib ametnike ja õpetajate palkade kohta,“ kõneleb
Dvorjaninov.
„Ega uuel vallavalitsusel ja volikogul kerge saa olema, vähemalt esialgu, sest kindlasti tuleb paljudes situatsioonides teha kompromisse ja ka ebapopulaarseid otsuseid. Kohe tuleb uuel volikogul ja vallavalitsusel hakata tegelema õigusaktide ühtlustamisega, sest on need ju näiteks Paldiski linnal erinevad võrrelduna Keila valla, Padise või Vasalemma vallaga,“ prognoosib Kaupo Kallas.
Keskus Paldiskis
Üks enim vaidlemist põhjustav küsimus saab olema Lääne-Harju vallale keskuse asukoha valik – kuhu tuleb vallamaja?
„Maailmas on üks praktika – suurte asumite keskused on reeglina mere ääres,“ ütleb Tiit Peedo.
„Kuna Keila linn meiega ühineda ei tahtnud, siis on loomulik, et valla keskus on ikkagi vallas, valla ainukeses linnas,“ annab ka Andrei Dvorjaninov märku, et keskus võiks olla Paldiskis
„Meie eesmärgiks on ääremaastumise ja ebavõrdsuse vältimine. Tõmme on nagunii Tallinna suunal, seega Paldiskist vaadatuna Keila poole, vastukaaluks sellele peaks olema keskus mujal. Vallamaja Paldiskis elavdaks muidu tööstus- ja sadamalinna kuvandit kandva Paldiski sotsiaal- ja kultuurielu,“arvab Tiit Peedo.
Uus valimisliit on koostööaldis kõigi teiste kohalike poliitiliste jõududega. Eesmärgiks on tugev ja teovõimeline koalitsioon, kes paneb ametisse teovõimelise vallavalitsuse, kinnitas Andrei Dvorjaninov.
KÜSIMUS
Eesti Reformierakonna Keila, Vasalemma, Padise ja Paldiski piirkonnad otsustasid eelseisvatele valimistele minna ühises nimekirjas. Nimekirjas on esialgu 35 kandidaati. Keda peab Reformierakond Lääne Harjumaa vallas tõsiseimaks konkurendiks?
JAAN ALVER
Keila vallavanem (Reformierakond)
Kõiki valimisliite ja erakondade nimekirju tuleb tõsiselt võtta. Neil kõigil on eelseisvateks valimisteks oma vaatenurk ja sõnum rahvale öelda. Samas, mida eripalgelisem on valimisteks liitunud seltskond, seda keerulisem on sel leida ka ühisosa.
