Sauelane Jakob Peäske astub pühapäeval võistlustulle ETV saates „Klassikatähed“. 17-aastane Jakob tahab konkursil tutvustada eelkõige fagotti, mida on õppinud viimased kaheksa aastat.
Peäskede perekonnas on muusika olnud pikka aega. Kas tulevik või vähemalt tulevane hobi on sul paigas?
Jakob Peäske: Ütleks, et isegi eriala. Mul on muusikas tõsisemad plaanid. Peale Tallinna muusikakeskkooli oleks tore välismaale sõita. Praegu võtan erinevaid meistriklasse ja otsin sobivat õpetajat, kelle juurde minna edasi õppima.
Otsid Euroopast kõvemat taset?
Eesti teatri- ja muusikaakadeemias õpetab mind Peeter Sarapuu, kes mängib ERSOs ja on fagotirühma kontsertmeister. Olen tema juures juba kaheksa aastat õppinud, mistõttu ei oleks tal enam nii palju mulle juurde anda, et minna akadeemiasse õppima.
Kuidas sa fagotti reklaamiksid?
Fagotil on väga inimlähedane ja mahe, kõrvale küllaltki meeldiv kõla. Reklaamida fagotti eriliste sõnadega on natuke vale. Ma ei saa kuidagi väita, et fagott jääks kiiruse poolest klarnetile või flöödile alla – kõik on sama. Fagott on hea solistlik pill.
Kuni neljanda klassini mängisid sa klaverit ja alustasid siis fagotiõpinguid. Miks?
Piinlik tunnistada, aga varasemas eas mind muusika ei huvitanud. Mulle meeldis mängida jalgpalli. Klaverit mängisin lõbu pärast ja et noote tundma õppida.
Vanemad ei kavatsenud mind jätta klaverile, vaid suunata kas puhk- või löökpilli õpingutele. Mind ei pandud fagotti mängima mitte seepärast, et see pill oleks vanematele jubedalt meeldinud, vaid et oleks hea õpetaja, kes treeniks hästi välja. See oli kriteeriumiks. Ja Sarapuu on olnud suurepärane õpetaja.
Miks otsustasid nüüd saates “Klassikatähed” osaleda? Vanus (osalejad 15–25-aastased) oleks lubanud juba varem.
Saate puhul on väga oluline kogemuse olemasolu ja 15-aastased seda taset veel välja ei mängi. Saates on pinge ikka kohutav – saatepäeval on kogu aeg proovid ja lõpuks veel otsesaade – ja esinemiskogemust peab olema piisavalt, et sellega toime tulla.
Kui see saade kolm aastat tagasi algas, siis ma tahtsin sellest osa võtta, sest televisiooni glamuur paelus mind. Aga 14-aastasena ei hakanud ma osalemist tõsiselt kaaluma. Teine saade oli kaks aastat tagasi, ka siis tundus vara. Nüüd toimub saade iga kahe aasta tagant, mistõttu see ongi viimane võimalus, enne kui välismaale lähen.
Juba enne saadet oled saanud hüüdnime – Pesamuna. Kas sa oled saate ajaloo kõige noorem osaleja?
Saadete peale olen kolmandal kohal. Marcel Johannes Kits, kes oli esimese konkursi võitja, oli samuti 11. klassi õpilane.
Kuna tegu on ikkagi televisiooniga, loeb ka see, kui värvikas sa oled. Eelvoorus mängiti pilli viis minutit, ülejäänud aeg küsiti küsimusi. Taheti näha, et ei tuleks sellist momenti, et neelad keela alla.
Millised eesmärgid oled võistluseks seadnud?
Eesmärk on jõuda saates piisavalt kaugele, et tutvustada fagotti kui hästi head solisti pilli. Eks televisioon ja tähelepanu on ka meeldiv (muheleb). Muusikamaailmas on vaja end reklaamida, siis kutsutakse sind ka mängima. Eestis ei ole suuremat konkurssi kui “Klassikatähed”.