Eriolukorra kehtestamine 12. märtsil tähendas koguduste jaoks tavapärase pühapäevase jumalateenistuse lõppu kirikutes. Laagri kristlik kogudus hakkas seejärel jumalateenistusi pidama veebi vahendusel, kasutades selleks suhtluskeskkonda Zoom.
“Tere-tere, rõõm on kõiki näha. Kõigile jumala rohket õnnistust. Ma tean, et mõne minuti jooksul veel inimesi liitub, aga on rõõm olla koos. Me alustame seda jumalateenistust meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel,” ütleb Laagri kristliku koguduse pastor Tõnis Roosimaa pühapäeval kell kaksteist.
“Täna, nagu te näete, me oleme oma perekonnaga siiski loodusetemplis, me oleme väljas,” jätkab pastor.
Zoomi vahendusel
Loodusetempliks on Rapla maakonna Kehtna valla Saunaküla Sõeru talu, kus Roosimaade suguvõsa on elanud ligemale kolm sajandit. Jumalateenistus ise näeb välja nõnda, et pastor Roosimaa istub kodutalu räästa all koos abikaasa Aili ning tütarde Marilille ja Elisabetiga.
Talu ees tünnil on avatud laptop, mille kaamerasilm filmib pastori perekonda. Laptopi ekraanil on omakorda ruudukestena koguduse liikmed, keda filmivad nende endi koduarvutite kaamerasilmad.
Selgub, et esimese säärase jumalateenistuse andis Tõnis Roosimaa praktiliselt kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist – 15. märtsil – ja Zoomi keskkonna vahendusel.
“On üleeuroopaline koguduste rajamise organisatsioon M4. Nende koosolekuid me oleme varem pidanud arvuti teel sama Zoomi keskkonna kaudu, kasvõi Eesti-siseselt, et poleks vaja Tartust Tallinna või Pärnust Tallinna sõita. Seetõttu mul see praktika, kuidas koosolekut niimoodi läbi viia, oli olemas,” selgitab Roosimaa Harju Elule.
“Me ei pidanud leiutama YouTube’i kanalit või voogedastust, sest me otsustasime, et me läheme seda teist teed, seda koosoleku teed, kus me näeme kõik ekraanilt, mitu perekonda on kohal. Tavaliselt on meil 19 või 20 perekonda,” jätkab pastor.
“Kui tuleb üldlaul, siis me paneme enda mikrofoni kinni. Üks inimene mängib põhipilli ja laulab. Tema on see, keda edastatakse igal pool. Igaüks omas kodus musitseerib ka oma pillidega – mõned mängivad viiulit, mõned puhuvad pasunat, mõned raputavad kõristit –, aga seda ei edastata, sest heli läheks väga käest ära, tekiks läägamine,” selgitab pastor tehnilist poolt.
Koguduses on paar pensionäri, kes ei oska arvutit niimoodi käsitleda. “Siis neile helistatakse. Helistaja paneb telefoni pooleteiseks tunniks oma arvuti kõrvale, et nõnda jumalateenistus kuulajani ikkagi üle kanda,” lisab Roosimaa.
Raskuste kiuste
Lisaks pühapäevasele jumalateenistusele peetakse Zoomi vahendusel teisipäevast noorteõhtut ja reedest koduosadust. “Just koduosadus on väga palju võitnud Zoomist. Kui me käisime füüsiliselt kodudes, siis tavaliselt oli seal 7–12 inimest, nüüd on 7–10 perekonda,” tunneb pastor rahulolu.
Nõnda on Roosimaa korraldanud koguduse tööd viimased poolteist kuud, seda isikliku tagasilöögi kiuste. 7. aprillil puid saagides ja lõhkudes jäi ta ilma kahest vasaku käe sõrmest, millest üks õnnestus siiski Põhja-Eesti regionaalhaiglas tagasi opereerida. Mees on tänulik kirurg Villem Tederile.
Õnnetus leiab mainimist ka pühapäevases jumalateenistuses. “Me võime näha igas raskuses väljakutset, tegelikult võimalust, kuidas jumal on midagi meile rääkimas. See sama minu käsi on minule väga palju jutlusi rääkinud ja ma olen ka õppinud, mis tähendab olla ühe käega. Ma oskan palju paremini mõista inimesi, kes saavadki ainult ühe käega hakkama või kellel üldse pole käsi,” rõhutab pastor.