Kuuse-kooreürask on üks kurikuulsamaid putukaid, keda Eesti metsadest leida võib. Need umbes 5,5 mm pikkused mardikad on Eestis tuntud ainult ühel põhjusel – nad tekitavad metsaomanikule väga suures mahus majanduslikku kahju.

Vältimaks probleeme kuuse-kooreüraskiga peame rajama võimalikult vähe kuuse enamusega puistusid. Riigi metsamajandamise keskus (RMK) istutas 2022. aastal rekordiliselt 10,55 miljonit kuuseistikut ja erasektor omalt poolt lisas 10 miljonit kuuske.

„Need kuusetaimed saavad umbes 25 aasta pärast täiuslikuks söögiplatsiks kuuse-kooreüraskile. Kaske, mida üraskid süüa ei taha, istutas erasektor kolm miljonit ja RMK 2,2 miljonit taime. Aastaid on valdav istutatav puuliik olnud kuusk, nii tagame kuuse-kooreüraski probleemi ka järgnevatele põlvedele,“ räägib ühingu Eesti Metsa Abiks (EMA) metsanduse- ja looduskaitse ekspert Mati Sepp.

RMK metsamajanduse peaspetsialist Olavi Andrese sõnul on Eesti metsad teadaolevalt üraskikahjustustega silmitsi seisnud juba ammustest aegadest. Olgu algpõhjuseks tormid, põuad või lumekahjustused. „Ükski metsamees ei istuta kuuske mõttega, et ürask seda mõnekümne aasta pärast süüa saaks,“ nendib Andres.

Ürask ründab valdavalt kuuski, mis on nõrgenenud – kas juurepessu, tormi vms põhjusel, ja seejuures ründab ta üle 50-aastaseid ja vanemaid puid. Üraskite kahjustatud puudest saab palki, kui kõige väärtuslikumat materjali, lõigata veerandi võrra vähem kui tervetest puudest.

„Selleks, et riigimetsas kasvaks terved kuusikud, on RMK lahendusi otsimas. Metsakasvatusekspertidena teame, et kuusikuga on nii, et mida vähem torgid, seda parem. Seetõttu istutatakse kuuski hõredamalt ja hooldatakse nii, et need ei vajaks palju „torkimist“, püsiksid terved ja elujõulised kuni hetkeni, mil on aeg metsad uuendada. Teise abinõuna kasvatab RMK segapuistusid, kus kaaspuuliikide osakaal on enam kui 10%. Teeme koostööd teadlastega ja oleme tellinud Maaülikoolilt spetsiifilise rakendusuuringu,“ selgitab Andres.

Teadlased on kindlaks teinud, et kuuse-kooreüraski väiksemate kollete likvideerimine sanitaarraidega, luues sealjuures püünispuid, võib anda vastupidise tulemuse ja soodustada mardika levikut. „Sanitaarraiet võiks teha ainult oskuslikult läbi kaalutletud kordadel ja spetsialisti nõuannete alusel. Probleem on selles, et Eestis leidub tasemel kuuse-kooreüraski spetsialiste vähe,“ räägib Sepp.

Olukord kontrolli alla

Sanitaarraidega kahjustatakse puude juuri, sel viisil loodud häilud sobivad ideaalselt uuele kolooniale. Raiutud puidu väljaviimise aeg on 2–3 nädalat. Kes õigeaegselt püünismaterjali metsast välja ei too, aitab kuuse-kooreüraski levikule kaasa. „Metsas on üle 60 putuka liigi, kes üraskist toituvad ja kui lasta neil üraskiga võidelda, on tulemused rõõmustavad. Kahjuks Eestis seda üldjuhul ei tehta, vaid ohjatakse kasulike putukate arvukust,“ leiab Sepp.

Üraskitest toituvad putukad talvituvad kuivanud puude koore all, samal ajal on kuuse-kooreürask ohutult mullakihis peidus, oodates kevadet, et metsas edasi tegutseda. Lageraiumine üraski kolletes peab olema hoolega kaalutletud ja tehtav erandolukorras. Kuuse-kooreürask on häiringutele järgnev liik, iga valesti tehtud raie loob talle sobiva elupaiga.

EMA MTÜ saatis eelmisel aastal keskkonnaministeeriumile kirja ettepanekutega, kuidas riiklikul tasandil parandada üraskite tõrjumist raiemahtu tõstmata. „Keskkonnaministeerium lubas kaaluda saadetud ettepanekuid, tänaseni pole mingeid muudatusi tehtud ja kuuse-kooreüraski ohjamine on siiani läbiviidav tunnete baasil. Tagajärgede eest vastutusele kedagi võtta pole võimalik,“ kõneleb Sepp.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre selgitab, et aasta jooksul koos käinud ekspertkomisjon on analüüsinud erinevaid võimalusi kuuse-kooreüraski kahjustuste ärahoidmiseks, kõige tõhusamad meetodid ja lisainformatsiooni leiab keskkonnaportaal.ee lehelt. Kuuse-kooreüraski leviku pidurdamisel lähtub keskkonnaministeerium teaduspõhisusest ehk spetsialistide soovitustest.

Kuuse-kooreüraski usin elutegevus puukoore all. 

„Oleme üraskikahjustuste vastu võitlemiseks 2020. aastal välja töötanud kuuse- kooreüraski tegevuskava, samuti ka juhendi metsaomanikule, kuidas seda kahjurit ära tunda ja mida ette võtta. Täpsem info on leitav keskkonnaministeeriumi kodulehe spetsiaalsest rubriigist,“ selgitab Seedre.

Põhjus lageraieteks

Kuuse-kooreürask asustab keskealisi ja vanemaid kuusemetsasid, keskealist metsa pole aga seaduste järgi võimalik lagedaks raiuda. Kui aga metsa tuleb ürask, on õigus raiega tegeleda, seda ka linnurahu ajal.

„See, et kuusiku saab 60–90 aasta asemel raiuda 30–40-aastaselt, on paljude metsafirmade jaoks ahvatlev. See hoiab kokku üle 30 aasta ja teada on, et turul napib saetööstustele toorainet, eriti linnurahu ajal. See võib olla üks selgitus, miks kuuse-kooreüraski ohjamist üle jala tehakse, sest niikaua kuni metsas tegutseb ürask, saab ligi noortele metsadele, mille mahavõtmisest võib muidu ainult und näha,“ leiab Sepp.

Kuuse-kooreürask on häiringutele järgnev liik, iga valesti tehtud raie loob talle sobiva elupaiga.

Lisaks sunnib kuuse-kooreüraski tegutsemine raietöödele mõtlema ka neid väiksemate metsade omanike, kes olid raiumisest loobunud. Nähes aga puid kuivamas ja lisades juurde ka ilusa metsatööstuse jutu, on paljud maaomanikud, kes muidu on mõelnud, et ei majanda oma metsa üldse ja lasevad sel looduslikku rada pidi toimida, ümber mõelnud ja lasevad majandada, et kiiremini kasumit saada.

RMK esindaja selgitab, et üraskikahjustus on registreeritud valdavalt vanades küpsetes metsades. Kahjustusi esineb ka looduskaitsealadel, kus looduslik mitmekesisus on tagatud ja majandamist ei toimu.

„Kuuse-kooreüraski kahjustuste likvideerimiseks peab metsaomanik esitama kas metsateatise (kui kahjustatud mets on raieküps lageraie tegemiseks) või taotlema keskkonnaametilt metsakaitselise ekspertiisi (kui kahjustatud mets on noorem kui lageraie ealine mets). Seega ei saa metsaomanik lihtsalt minna ja hakata teostama lageraiet 30–40aastases kuusikus kuuse-kooreüraski kahjustuse likvideerimise ettekäändega, vaid selleks peab olema keskkonnaameti poolt väljastatud ekspertotsus,“ selgitab keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

2022. aastal on keskkonnaameti poolt koostatud metsakaitseliste ekspertiiside alusel kuuse-kooreüraski kahjustusega kuusikute keskmine vanus olnud 63 aastat.

Oluline roll ökosüsteemis

Tihti vaadatakse kuuse-kooreüraskit vaid läbi rahalise kahju, mis ta metsaomanikule tekitab. Seejuures unustatakse, et tal on ökosüsteemis väga oluline roll. Kuuse-kooreürask on looduse abivahend parandamaks inimeste tehtud kahjusid. Eesti looduse mõistes on kuuse enamusega metsad nagu võõrkehad, mis pärsivad looduslikku elu, ja kuuse-kooreüraski abiga proovib loodus neist puistutest vabaneda.

„Maaomaniku silmis on surnud puutüvi kaotatud tulu, aga looduse jaoks on see ülivajalik osa metsaelustiku hoidmiseks. Mida liigirikkam on mets, seda vähem saab seal üks liik ka võimust võtta ja majandusliku kahju tekitada. Kahjuks on see unustatud teadmine,“ räägib Sepp.

Feromoonpüünis kuuse-kooreüraski püüdmiseks võib soodustada mardikate levikut. Fotod Mati Sepp 

EMA on seisukohal, et kuuse-kooreüraski probleemi saab lahendada kahel viisil – raiume maha kõik Eestimaa kuusikud või laseme valdavalt loodusel ise selle asja korda teha. Hetkel on nende sõnul mindud seda teed, et raiume kõik vaikselt maha ja sedasi lõhume suuresti ka Eestimaa loodust.

Peamine abinõu üraskikahjustuste vältimiseks on RMK hinnangul heas tervislikus seisundis puistute kujundamine. Sellistes puistutes on vähe võimalusi üraskite arvukuse kiireks tõusuks. Suuremad üraskikahjustused on alanud pärast ulatuslikke metsakahjustusi. Nende kahjustuste tulemusena tekib palju üraski asustamiseks sobivat materjali, kui seda õigeaegselt metsast ei kõrvaldata, järgneb üraski arvukuse kiire kasv.

Siit tuleneb oluline metsakaitsealane nõue – hukkunud ja tugevasti nõrgestatud puud tuleb metsast kõrvaldada enne, kui need üraski poolt asustatakse. Kui seda ei tehta, kasvab üraski arvukus kiiresti ja üraski järgmised põlvkonnad asustavad ka ajutiselt nõrgestatud ja terveid puid ning kahjustus võib paisuda väga suureks.